Kohtusin täna perega, kes suhtles üksteisega ainult hüüdval toonil. Fotograaf arvas algul, et nad on kõik tülli läinud, aga tegelt oli see neil tavapärane suhtlus. Asi oli selles, et nad tahtsid korraga rääkida ja võitis see, kes alustas kõige kiiremini ja tegi kõige valjemat häält.
Ta maalib! - röögatas perenaine ja rabas mul käisest.
Kas tahad klaverit osta, meil on üks! - kiskus peretütar fotograafi teisele poole.
- Nikerdustega! Eesti aegne...
.- .. ise tegi kõik need merepildid ja laevad ja!
- Näete siin on mul akordionid, terve lauaalune täis...
- Siin on Titanic ja siin Estonia huku sammas!
- NEIL TULEB PULMA-AASTAPÄEV, TULGE SIIS, SAATE KOOKI KA!!!
Noh, muude inimestega kohtusin ka, ka nemad olid väga mõjuvad. Enamasti elanud kogu elu samas külas, samas majas ning kord kooliajal käinud ekskursioonil Vargamäel, kolhoosiajal veoauto kastis Võhmas teatris ja ee...millal see oligi, ah soo detsembris oli korra Paidesse asja.
Tuttavaid naabervallast ei ole (mõned olid, aga need on nüüd surnud) ja ühtegi maakondlikku vaatamisväärsust peale Vargamäe ka nagu meelde ei tule.
Mis tähendab, et plaani A - palun nimetage tore inimene naabervallast, ähvardab asendumine plaaniga B - palun nimetage Järvamaal mõni tore koht või plaaniga C - palun rääkige siis lihtsalt niisama midagi...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar