TELEFON (lisatud selgitus)

töötab taas, sain uue SIMi ja kõik on korras. Homme varahommikul stardib ka uus grupp eestlasi Iisraeli suunas ja võimalik, et mingil viisil saavad nad ka mu telefoni Bahhai templist taas kätte.

AGA SELLEL PRAEGUSEL UUEL SIMil EI OLE ÜHTEGI NUBRIT! (See on selline puhas leht nagu saaks esimest korda telefoni.)

Numbrid on vana telefoniga Iisraelis. Nii-et ärge oodake, et ma teile helistaks, mul ei ole ühtegi numbrit enne, kui te pole mulle ise helistanud.

veel paari sõnaga

sellest, et see Iisrael meeldis mulle kohe väga.
Hakkasin juba arutama, kuidas saaks tagasi minna ilma, et peaks tingimata 50-liikmelise grupiga igal pool käima, kellest suurem jagu ei saanud nagunii aru, kus ja milleks nad olid.
Üks pere ütles konkreetselt, et rohkem nad sellele maale ei reisi, sest noh - nii palju maid on veel, kuhu minna. Muidugi on palju maid, aga... Kui ma komistaks mingile keele ja kultuuri stipendiumile nii pooleks aastaks Tel Avivi, siis miks mitte, püüaksin seda isegi kasutada. Iisrael on põnev koht oma erinevate kihtidega ja mulle meeldiks, kui saaksin seal veel aega veeta. Jalutada ja juttu rääkida ja üleüldse hängida.
Äkki võiks minna kuhugi ajalehte paariks kuuks luusima, umbes nii nagu Aisakell käis Saksamaal kuskil lehes? See oleks lahe. Ja sellest, et ma ühestki tekstist aru ei saaks ja neid valepidi lugeda püüaks, poleks midagi hullu, päriselt ka.
Ainuke asi Iisraeliga on see, et kõik on seal kallim, kui meil. Ja ringreisid sinna on kuidagi eriti kallid, muidu ma soovitaks kohe kõigil minna ise vaatama.

Muidugi, kui rääkida kirikuliinist, siis on seal tegelikult hirmus mäsu. Keegi ei tea ju tegelikult, kas see või teine sündmus leidis aset siin või seal ning kas tõesti kohtas Maarja inglit just selles koopas?
Autentne on Karmeli mäestik ja Galilea järv ja umbes sellised asjad, need pühad paigad, nende suhtes ma erilist hingevärinat ei tundnud. Ja Nutumüüri vahele kirja ei pannud, sest kõigest sellest maagilisest fluidumist hoolimata on see ju sein, eks ole. (Kas siit tulebki ütlus - räägi nagu seinaga?) Müür on muidugi sümbol ja koht, kust kinni hoida ja need, kes usuvad, et sinna pandud kirjadest on abi, võivad seda minugi poolest teha, mul pole midagi selle vastu.

Sügava mulje jättis mulle Nutumüüri peal laiutav Templimägi, kuhu kristlastel on samahästi kui keelatud minna, vähemalt oma ristid ja Piiblid ja sealihavorstiga leivad peavad nad maha jätma. Asi on selles, et see koht on tõesti SUUR. Kuningas Herodes rassis 40 aastat, et see selliseks saada ja isegi va Kaljumošee näib seal väljakul pisikesena.

Oh jah, mis sest rääkida. Oli tore.

Kahju on mul sellest, et kuigi Eestil on Tel Avivis oma saatkond, ei saanud me sealse töötajaga kohtuda - ta oli tuhapilve pärast tekkinud lennusegaduse tõttu majas kinni ja vastas kõnedele. Meil aga polnud võimalust tema juurde minna ja sellest on mul tagantjärgi kahju.

Aga lootkem parimatele aegadele. Muuseas, juudid jagavad end veel tänapäeval suguharudesse, meie giid oli näiteks Leevi suguharust.

Palmid Galilea järve kaldal. Väga tõelised.

Kodus

Olen kodus ja peab ütlema - külm teil siin Eestis!

Kuulus Nutumüür ja ei - ma ei pannud sinna mingit kirja.

Templimäel, mis on väga uhke.

Palved Õlimäelt said loetud, nii nagu lubasin ja ma loodan, et need on abiks.

Arengud

Selline asi juhtus Haifas täna, et unustasin oma mobiili sinna. Mul oli kahtlane tunne ja tõmbasin bussis ära sealt kõik videod jms. Siis panin telefoni taskusse ja see kukkus ilmselt välja, kui ma kuskil kivil küürutasin ja arvutisse teksti tagusin.
Hea on see, et selle leidisid ühed usklikud tüübid Bahhai templist ning on lootust, et mõne nädala pärast saan mobla jälle kätte.

Täna on päris jabur päev olnud ja ma ütlen - need kohalikud araablased ja juudid ei lepi iial.
Iisrael tähistab aastapäeva ja araablastele oleks nagu pipart söödetud. Meid paigutati araablaste poolele, kuhu juutidel on ohtlik tulla, siin võidakse nad maha lasta, aga turistidel, va rahapaunadel on siin turvaline.

Üks juut on ostnud ära meie hotelli kõrval araablase maja ja heisanud sinna hiiglasliku Iisraeli lipu. Kui üldse on olemas punane rätik härjale, siis see seda on.

Jõudsime juba täna Nutumüüri äärde ja lonkisime Aivariga Taaveti tänaval, mis viis Jaffa väravateni ning Taaveti torni juurde. Tänavatel kaubitsesid kristlastest araablased nagu mehed muiste.
Meie hotell asub Ida-Jeruusalemmas, otse Õlimäel. Vaade avaneb klassikalisele Jeruursalemma panoraamile ja seda isegi restoranis, mistõttu on see põhiliselt palverändurite peatuskoht. Kuidas meie siia sattusime, sellele ma selget vastust ei saanud.

Pilt igatahes on uskumatu ja homme varahommikul lähen soovin teile kõigile sealt häid soove.

Jalgupidi Jordanis

Terv

Tere sõbrad!

Kõik on korras ja olen jõudnud juba Galilea järve äärde. T'äna sõidame läbi Tel Avivi Jeuusalemma.
Internetti siin peaaegu pole ja kui on, siis iga võrk ei luba blogspot.com-i kasutada. Teised ei luba pilte saata, kolmandad Firefoxi avada. Üsna karm minu jaoks.

Tempo on üsna kiire, aga näiteks eilne hommik oli selline, et pidime tõusma kl 6, tormama hirmsa kiiruga Tabori mäe jalamile ja siis ootasime seal tund aega üles saamist. Kui saime, siis oli meil seal aega 20 minutit. Seejärel tormasime veel hirmsama kiiruga tagasi, et jõuda Jordani äärde.
Vahepeal õnnestus mul paluda 3 minutit, et pildistada üht viljapõldu ja ma sain aru, et ajalises mõttes oli see suur vastutulek.

Olen põlenud ära näost ja näinud palju kaupmehi. Kuid on ka ilusaid hetki ja noh, need ju lõpuks loevad.

Lennujaamas

Nagu ikka, aeti inimesed jube vara kohale. Istun seega lennujaamas ja kuulan kolleegist reisikaaslast.
"Mul ei ole reisiärevust ja ma olen täiesti ette valmistamata," teatas ta ja asuas ärevalt teisi reisijaid piidlema. "Siis need ... tsikid 60 pluss ongi meie punt," ütles ta tasakesi sabas kohmerdavaid ja kilkavaid vanureid vaadates.

Kuuldavasti on kohapeal sooja üle 30ne kraadi. Toppisin kasuka igaks juhuks põhipagasisse, aga sallist ei loobunud.

Väljamaa ilma ei saa usaldada, ütles juba vanaema Weatherwax.