Uhkuse ja rõõmuga teatan: Abruka on võetud!
Mööda jääd on ca 4,2km, mis pole küll pikk, aga ega saarele jõudmine ei tähenda teatavasti veel kohalolekut, seal tuleb veel täiendavalt marssida. Algul oli suht vastik lumi, jalad väsisid kohe ära tegelt, aga tasapisi läks paremaks.
Kogu asi tuli tegelt pähe Vahemerele, kes natuke jääd kardab, seega oli see väga üllatav idee.
Ammu aega olen tahtnud Abrukale minna, mulle sobis imehästi!
Tagasi saime uhiuue saaniga. Plaanilist sõitu polnud, aga uuest asjast elevil juht viskas meid ära.
Tasuks rääkisime (loe: kuulasime) tund aega jääjuttu. Oi, saared on toredad!
Nagu klassikud ütlevad: Kui saaks kasvõi ühegi suve veeta sellises ajahambast puretud talus!
Mulle sobiks talvgi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar