Karlil oli täna esimene ujumistrenn.
Mõtlesime, et teeme korvpallile väikse pausi ja ma olen teda ammu püüdnud veenda ujuma. Nüüd lihtsalt... nojah, käsutasin ta sinna. Kuna ma tean paremini, mis talle hea on.
Ma ei tea, mida ta õieti sellest trennist varem arvas, aga tagasi tuli väga õnnelikult. Seal oli palju lapsi, üks vana sõber korvitrennist ja väga lõbus ka lisaks.
Minu meelest on ujumine väga kasulik oskus, pealegi igatepidi arendav ja seal ei saa viilida saali serva, tuleb oma basseinipikkused ära ujuda ja ega see muidugi kerge pole.
Korvitrennis ma ei näinud nii palju arengut nagu selle aja peale oleks võinud olla ja klubi tõstab igal aastal ka 100 krooni kaupa kuumaksu, kusjuures nad ei põhjenda seda kuidagi ja midagi juurde ka ei saa.
Lisaks on neil halb komme nii kolm päeva ette teatada, et hei, nädalavahetusel on tähtis võistlus, vaadake, et laps kohal oleks.
Parem las ujub nüüd natuke.