Selgus, et laps on jõudnud koolis matemaatikas murdudeni. Mäletan, et meie õppisime neid neljandas ja ma küll kõigest kohe aru ei saanud. Noh, õpetaja oli muidugi ka natuke imelik.
Aga see, et laps murde õpib, selgus siis, kui ta tuli minult kontrolltööle allkirja võtma (neil on selline kord) ja ma avastasin, et ta oskab kõike viiele.
Ma ei istu ta kõrval õppimise ajal, kui midagi on vaja, siis ta tuleb ja küsib ise. Seda ei juhtu küll peaaegu kunagi.
Võib-olla tuleb seda veel kahetseda.
Igatahes on mul hea meel, et ta matemaatikaga toime tuleb, arvutamisoksus pole veel kunagi kellelegi kahjuks tulnud,

Mul sai läbi spordiklubi kursus, aga sellest pole midagi - õnneks nad korraldasid seal sellise muljete kirjutamise, kus treenerid hindasid töid ja parim sai kolmeks kuuks tasuta pääsme. Nii-et ma saan märtsini nüüd edasi oma jõunumbreid tegemas käia muretult.

Esialgu proovin pilatest, mis on peamiselt oma keharaskusega erinevate harjutuste tegemine ja suunatud korsetilihastele. Nendega on mul jama majas, ilmselt on sama mure paljudel kontoritöötajatel, kes enamasti muudkui istuvad.

Täna ei saanud ma trenni minna, sest väljas ulub torm Monika ja linn muutub lumega täiesti jaburaks kohaks.
Nii-et veedan aega kodus, joon teed ja heietan niisama.

Muide, tormi mõjud ulatuvad kaugemalegi - Vahemeri julges täna kurta, et ilm Iisraelis olla päevitamiseks jahedavõitu!