Tugev ja osav!

Olen käinud spordisaalis 6 nädalat. Või teatada - tulemusi on!
Täna väntasin ellipsil või teise nimega crosstraineril (pildil) 40 minutit hirmsa auru ja erinevate raskustega ega kukkunudki pikali, kui maha ronisin.
Tähelepanuväärne on see sellepoolest, et esimesel korral, spordisaalis käimise alguspäevadel, jäid mul 3 (kolme) minutiga reielihased nii kangeks, et pidasin pisarsilmi vastu veel mõned minutid ja siis koperdasin kangetel jalgadel vankudes masinalt maha. Päriselt.
Isegi venitusharjutused olid kohutav pingutus, mis panid oigama.
Praegu on esimest korda selline aeg, kus mul mingi lihasgrupp jubedalt ei valuta ja täna isegi ei värisenud õlavööde peale trenni nagu mõni tarretis.

Naljakas on see, et väliselt pole midagi muutunud, ainult jõudu tuleb iga päevaga juurde.
See on lahe. Ehkki seda ma ütlen praegu - juues antioksüdante sisaldavat punast veini.
Kesknädalal polnud ma üldse nii rõõmus. Vedasin end väga tusaselt riietusruumi poole, kui vastu tuiskas mu juhendaja.
"No kesse tuleb nii raskel sammul!" hõiskas ta.
"Just mõtlen, et see on ikka nii õudne, et ma siin käin," porisesin mina. "Lisaks anti mulle võti teise korruse riieteruumi, vaevu jõuan trepist ronida!"
"See-eest alla minna on lihtne," kilkas treener. "Lased siit postist alla nagu tuletõrjuja!"
See ajas mind naerma, iga keskmine suhtleja oleks üritanud mu tuju tõsta ja käigupealt küsinud oi-mis-viga vms tobedat.

Varsti saab mu algajate kursus läbi, eks siis vaatan, mis edasi saab.