"Kahest meeste triigsärgist üks padjapüür," meenutas ta vahvat vene aega ja ümises mu ruudulist kooliseelikut tulle heites : "Vanast uus, minist pluus..."
Muuhulgas tuli välja ka üksik kirju kinnas, mille ma kunagi Nõukogude Naises ilmunud õpetuse järgi olin kudunud, isegi miski pitsilaadne asi oli teisel servas.
Nojah. Lisaks leidsime mitu kotti head sooja lambavilla (pesemata, et hiired sisse ei tuleks), mis pärit veel ajast, mil me lambaid pidasime.
Ühest vanast kastist tuli välja peotäis ümbrikke ja juhuslik paber, kuhu ma olin kritseldanud kunagi ühe luuletuse, umbes nii 17 aastaselt pakun. Kahjuks olen selle kuhugi juba ära toppinud, muidu paneks üles, sest see oli nii õpetlik ja nii jube nooruslik. Praegu ei tuleks selline asi enam pähegi.
Vaadake palun nüüd ka mu kootud kinnast ja lõket, kus lõõmab ruuduline kooliseelik, koledad mantlid ja kopitanud laudlinad. Ilus, eks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar