Pea

valutab kolmandat päeva ja mingeid sissekandeid ei tule. Lugege uudiseid lehest.

Eelmisele vol 2

Tegime Vahemerega väikse väljasõidu Hiiumaale ja seal Selveris ta avastas ühes habemikus meie vana tuttava. Mina ei uskunud ja küsisin ühelt kolmandalt tuttavalt, kes see tegelane on.
Mart, vastas see.
Näed, tänitasin mina, see on keegi Mart hoopis!
A kangekaelne Vahemeri oli superkindel, et pole see mingi Mart, vaid meie vana sõber kaugest metsanurgast.
Läksin küsisin, et kas oled sõber või ei. Mees ütles, et on sõber ja mäletas mu nime kah.
Ja rääkis ühtlasi, kuidas ta taskunoaga metssigu tapab.
Hiljem rääkisin sellest bossile.
Tee video! ütles see nutikas inimene esimeseks.

Täna rääkis koolist tulnud laps, et nägi, kuidas üks suur auto väiksele ette keeras.
Väike auto sai hetk enne õnnetust pidama.
Aga kui oleks avarii juhtunud, siis ma oleks kohe joostes koju tulnud ja sellest sulle rääkinud, lubas ta, siis sa oleksid sellest saanud LOO teha!

Ajakirjanikele

Siin.

Keskpäevane tsitaat populaarsest raamatust

Kui juba Peeter midagi sellist ütles, siis pidi see ka tõsi olema. Volkonski oli mulle isa kaudu mingeid eriti keerulisi sidemeid pidi sugulane. Kunagi uuris Volk välja, et eesti keeles nimetatakse selle astme sugulast tõduks.

Uus päev, kuu, aasta

Seekord puudus üsna vähe, et oleks saanud teha uudise: Rakett süütas pealtvaataja mantli!Lisatud fotod!
Merepiilu kiire reaktsiooni tõttu saime õigel ajal pead alla ning punane valgusrakett põles lõpuni rahva seas rannaliival. (Pildil näetegi, kuidas see meie suunas kihutab ja teine on meie ühispilt tervete kasukatega.)
Aastavahetusest endast pikemalt rääkimata arvan vaid, et see meeldib mulle rohkem, kui jõulud.
Ei pea valmistuma, muretsema punase mantliga mehe koti pärast ega vedama lauale mingeid traditsioonilisi roogasid.
Uus aasta tuleb lihtsalt mauhh! Ja järgmisel päeval saab jälle eluga edasi minna.
Eelmisel aastal ma otsustasin uue aasta pöördelise lubadusena teha vähem tööd ja mõelda rohkem teistes, samuti väga vajalikes kategooriates.
Noh, ma ei saa just öelda, et ma teeksin vähem..., aga ma ei tunne enam oma aju niimoodi jubedalt tyhjaks väänatu ja aiale nõrguma visatuna.
(Ja ma olen olnud hoopis vähem hädas viirushaigustega, tegelt neid polegi nagu olnud.)
Uueks märksõnaks on tänavu seega mitte enam töö, vaid rohujuur. Ammuilma olen tahtnud rohkem taimi korjata, mätastes surkida ja linde vahtida.
Eile tegin kohe algust ja vahtisi alustuseks kuud, sest tahtsin pildistada Veenust. Kuu oli pilve tagant vaevu nähtav, Veenus ei hakanudki paistma, kuigi ootasin niikaua, et sõrmed hakkasid juba peaaegu ära kukkuma.

Ehk tuleb aasta tervikuna siiski loodusvaatluste osas tugevam.

Kuu ja Veenus (pilve taga).

Parimad soovid ka blogilugejatele kõige ettevõetava uue tarbeks!

Ema käis Itaalias

Teatud sündmusest

Kuna läheneb iga-aastane tähtpäev, siis palun anda teada endast neil, kes tahavad sel puhul läbi astuda ja kui tänavu midagi ei juhtu (loe: keegi ei sure), ootab teid külalislahke vastuvõtt.
Ülejäänud võivad tasapisi hakata õnnitluskaarte saatma ja vatist peaga isikud nagu ntx Merepiilu võiksid selle kohe pärast sissekande lugemist ette võtta, hilisemad vabandused nagu "oh, unustasin selle kohe pärast blogist lahkumist" tänavu arvesse ei lähe.