Vaikselt, kannatlikult, vahel ärevalt ning teinekord mõnevõrra resigneerunult olen ikka uskunud, et küllap kõik sujub ja ehk ühel päeval juhtub midagi head.
Ja juhtuski. Ootamatult ja ülepeakaela selgus, et saan järgmisel nädalal minna Iisraeli.
Minu jala järgi seatud kingaks teeb asja see, et tegu on ringreisiga.
Surnumeri, Qumran, Galilea, Tel Aviv, Jaffa, Jeruusalem... Jeeriko!
Eelmisel aastal oli Vahemerega juttu sellest, et läheks Riiast odavlennuga Jeruusalemma, kus ta teab ühte odavat hostelit kesklinnas. Kui mul oli aega, siis polnud mul raha ja kui oleks selle kuidagi kokku kraapinud, põrutas Vahemeri Türki ära.
Nüüdne reis tuli läbi töö ja Vahemerega Jeruusalemma kitsastel tänavatel hängimine jääb teiseks korraks.
Iisrael on kristlastele märgiline, seal püütakse tingimata ära käia ja kellel pea paremini lõikab, teeb ise sinna teistele tuure.
Vahemeri kinkis mulle paari aasta eest oma Iisraelis käigu ajal ostetud kuldse risti ja see on sama lahe, kui see kivi, mis ta Siinai mäelt kaasa tõi.
Noh, mul pole mingit kavatsust (ja raha) sealt mingit kulda osta, suveniiriks saate pudeliga Surnumerd!
1 kommentaar:
Mina olen kuulnud külanaiste käest, selliste vanemate, et surnumeri pidavat olema äärest ääreni laipu täis, juba vanast ajast. Nii et too mulle mõni muu pudel heaga.
Postita kommentaar