esmaspäev, 28. detsember 2009

esmaspäev, 21. detsember 2009


See on see mäng. Oleme sellega veetnud juba tunde. Täna sai Karl selle taas kokku, mina ka, aga ma tegin sohki... (Vaatasin mobiilipildilt, kuidas see elmine kord koos oli, laps leidis hoopis teise lahenduse.)
Aga mida ma pole veel rääkinud - ühe usina lapsevanema eestvedamisel koguti ka õpetajale kingitus kokku, ta sai ehtepoe kinkekaardi väärtusega 1000 (üks tuhat) krooni.
Minu meelest on seda palju. Õpetaja on kindlasti kinke väärt, aga kui need on nii kallid, siis kas see ei pane teda edaspidi kuidagi surve alla?
Ühes külakoolis igatahes õpetajad selliseid kinke ei saa. Kuid head õpetajat ei armastata seal vähem.

Aga olulisest. Jõulud lähenevad. Laps on juba avaldanud soovi asuda suureks saades tööle jõuluvanana, kuigi praegu on väga ahvatlev ka võimalus hakata hoopis päkapikuks ja avada oma pagaritöökoda, kus valmiksid muidugi maitsvad piparkoogid.

neljapäev, 17. detsember 2009

Nii. Kooli jõuluvana käis ära, laps nutab põrandal

Kohutav.
Kooli jõuluvana tõi sellise lauamängu, kus peal oli NAISE pilt!
Ja sees 9 mosaiigitükki, mis tuleb omavahel nii kokku panna, et värvid klapiks.
Laps oli väga heitunud. Mingi tüdrukute asi! Jõuluvanalt!
No aga mis teha, kui klassijuhataja palus jõuluvanal tuua kõigile lauamängud ja arvutamist ja loogilist mõtlemist arendava ja sobivas hinnaklassis mängude hulgas leidus kaks sobivat - ühel peal kuubikud joontega, teisel naised.
Aravata võis, et tuleb jama.
Aga hullem saabus siis, kui selgus, et 9 mosaiiktükki on sellised, mille kokkupanek näib labaselt lihtne, paras tittedele ja siis selgub, et ... läheb minut, 10 minutit, 20...
Nüüd ulub vihane kingisaaja põrandal ja loobib poolikuid naisi laiali.

Seda ma ette ei näinud. Arvasin, et pahandab naiste peale ja hakkab siis rõõmsalt nuputama...

********************************
Tund hiljem.

Laps riietus päkapikumütsi ja kampsikusse ja asus nohinal asja kallale.
Tüütud naised on nüüd kokku pandud ja nutt läbi.
"Päris lahe, et Jõuluvana sellise mängu tõi või mis sa arvad," ütles ta võidukalt.

Lisaks arvas ta, et mäng tuleb võtta kaasa vanaema juurde ja korraldada turniir. Kes kõige kiiremini pildi kokku paneb, saab auhinnaks kotitäie rakette.

"Ja mina võidan selle," kihistas ta ja keksis minema.

kolmapäev, 16. detsember 2009

Töötervishoid

Töötervishoiuarsti juures käisin elus esimest korda.
Mind kaaluti, mõõdeti pikkust ja vererõhku, uuriti silmi, tonksati sõrmega selga, lasti kummarduda ja vaadati keelt.
Aga saiaviilu ja pehmet muna, nagu poeet Ivanile, ei antud.
Kui ma oleks öelnud, et kaeban tooli, laua, valgustuse jms üle, mille järgi arst päris, kas siis oleks need asjad muutunud?
Mul ei olnud aga midagi kurta.
Arsti allkirjastatud paberi kohaselt on minu seisund rahuldav, ma peaksin piirama kaloraaži ("Peet, kaal, kapsas, porgand, need me neli sõpra!" teatas arst näppu õhku tõstes.), puhkama rohkem silmi ja üritama iga päev tund aega kõndida.
Vererõhk oli korras, pulss pisut kiire ja keel normaalne.

Ma arvan, et see tuleb kõigist neist taimetee liitritest mida ma olen viimastel nädalatel endale sisse kallanud. Mõnd taime ei taha ilmselt kevadeni enam nähagi, aga see-eest avastasin kibuvitsa.
Kibuvitsa eripäraks on pikk tõmbeaeg. Seepärast purustan kuivatatud marjad uhmris, panen termosesse, lisan veel üht-teist muud puru ja joon hommikul. Vahel ka öösel, kui uni ära läheb. Aga seda viimast ei juhtu enam nii sageli ja küllap on rahustavalt lõõgastaval kibuvitsal selles oma osa.
Kibuvitsade pisike pakk maksab ca 20 krooni, mis on selle koguse kohta paljuvõitu. Samas on neid üsna halb korjata, marjad võivad olla ussitanud ja neid tuleb üsna kiiresti õhutatud ja samas pisut kuumemas, kui lihtsalt soojas kohas kuivatada.

Vaatasin ka Terviselehest järgi ja ennäe:
Kibuvitsamarja tee on tõhusaks abimeheks mao- ja kaksteistsõrmik haavandtõve, naistehaiguste, avitaminoosi, kõrgvererõhutõve ja ateroskleroosi profülaktikaks, mitmete ägedate ja krooniliste haiguste puhul, kui nendega kaasneb C vitamiini kaotus. Kibuvitsa preparaaate kasutatakse nakkushaiguste, kehvveresuse, luumurdude, potentsi tõstmise, unehäirete, bronhiidi, tuberkuloosi, põiekivide, maokatarri, maomahla alahappesuse ja fermendi vaeguse, neeru ja põiehaiguste ning tursete korral. Meega keedetud kibuvitsa õielehtedega ravitakse roosi. Sügisel kogutud juurtest tehtud tõmmisega ravitakse põiepõletikku, reumatismi ja neerukivitõbe. Kibuvitsamarjadest tehtud õliga tehakse kompresse haavandite, haavade, kriimustuste jm kehavigastuste puhul.

Ma täpselt ei tea, mida ma endal ravin, aga aitab väga hästi!

pühapäev, 13. detsember 2009

Karvad

Reedel leidsin lõunasalati seest pika juuksekarva. See pahandas mind ja ma kirjutasin kohe teate salati valmistanud firmale ja palusin anda köögirahvale mütsid.
Õhtul helistas firma esindaja ning teatas, et köök on põhjalikult üle kontrollitud ning avastatud mõningad isikud, kellel tõesti mütsi alt salgud välja rippusid. Neid on nüüd manitsetud. Samuti on firma väga häiritud ja meelsasti teeks kliendile kingituse, sest tagasiside on alati oodatud.
Kingitusest ma loobusin, küll aga palusin arvestada, et kui selline asi veel kord juhtub, siis teab sellest minuti pärast kogu maailm. Njaa, nüüd on mul tunne, et tegin neile liiga. Tegijal ju juhtub.
Pealegi läks firma esindaja isegi nii kaugele, et palus täpsustada, kui pikk see karv oli.

Laupäeval olin külas suhteliselt vaeses elamises. Mulle tehti kohvi, toodi välja viimane humanitaarabist saadud pakk näkileiba ja avati isetehtud moos vaarikatest ja mustsõstardest.
Sõin tänulikult moosi (otse purgist) ja arvake ära mis ma leidsin? Seekord oli see midagi kassikarva moodi. Valge ja nii. Panin selle lauale ja sõin moosi edasi. Polnud üldse nii hull kogemus, kui see salatikarv. Võib-olla osalt seepärast, et samal ajal rippus mu pükste küljes kaks pisikest kassipoega, vilkad ja armsad. Mängisid mu kotirihmadega ja püüdsid siis jälle mind kinni.
Kui mõni kokk seda üritaks, siis paneks ma pahaks.

neljapäev, 10. detsember 2009

Kui palju tuleb jõulutunde eest maksta?

Otsisin täna välja elektriasjandused, milled ma varasemate jõulude ajal olen hankinud. Riputasin akendele ja lülitasin vooluvõrku. Pühkisin tolmu keraamiliselt kuuselt ja põdralt ning süütasin küünla.
Karl nõudis oma jõulumütsi ja jõuluvanaga pidžaamat.
Sellest ilmselt ei piisa.
Aga aega ka ei piisa.

Sellega seoses mõtisklesin tõsise viivukese kingituste üle - meil on nimelt kodulehel käimas aktsioon, kuhu inimesed saavad saata kingimõtteid, õpetusi jms.
Kuna näib, et kõige vähem on inimestel aega, siis tegin avastuse, et isetehtud kingid ongi päriselt ka väärtuslikud. Eriti spetsiaalsed kingid, kus keegi on saaja peale mõlenud ja tema peale oma aega kulutanud.
Mul on viimasel ajal peaaegu võimatu olnud suhelda tuttavatega mujal kui msn-is või häda pärast mobiilitsi, et ma isegi eelistaks, et kingituse tegemisele kuluva aja võiks hoopis koos veeta.

Nänni asemel aeg. See oleks tore.

Aga nüüd tõsiseist asjust - Karl, kes läks sel nädalal taas kooli, on asunud tegema järgi kontrolltöid ning saanud kahe (eesti keeles) ja kolme (matemaatikas).

"No ma ei saanud aru, mida ma pean sinna kirjutama," kurtis ta mulle neid töid näidates. Ei olnud saanud jah.

Temaga koos oli asju järgi tegemas veel tüdruk E., kes Karli jutu põhjal ei salli õppimist üldse ja sooviks üle kõige maailmas, et kooli poleks olemaski.
Enne kontrolltöid püüdis E. klassist põgeneda ja kontrolltööde ajal virises, kurtis ja tahtis üleüldse koju.

Tunnen E. vastu kerget poolehoidu. Eks me kõik ju virise teinekord ja taha koju.

Mina tahaks veel seda ratastega kassi ka, millest kh oma kommentaaris rääkis. See lihtsalt kõlab nii sobivalt.

esmaspäev, 7. detsember 2009

sokihiir

Sokihiir on kahjuks täiesti mitte fotogeeniline!
Eriti pimedas mobiiliga pildistades.
Karl märkis, et ta on ka rohkem suitsuheeringa või hülge moodi ja nimetas eluka lendavaks hiireks.
Aga hiir sai tehtud õpetaja kirjalike juhiste pluss Karli enda nägemuse kohaselt ning silmad ja kõrvad õmbles ta isiklikult külge, tegelikult enamasti kõik muu ka.
Pildil on hiirele antud pliiats ja ta kirjutab.

laupäev, 5. detsember 2009

Ainult laiskadel jänestel on vähe asju!

Seoses Jäneste kiriku läbimänguga tegime Karliga spontaanse käigu Rakverre. Pealegi polnud me kaua aega näinud vanaisa.

Jäneste kirikuga seoses ma mõtlesin ise, et mis see koer nende mõõkadega tegi, miks jänesed ülepea seda kirikut ehitama hakkasid ja et väga lahe valgus on. Karl ütles, et tema lemmik oli koer, jäneseid ei saa usaldada, eriti seda tumedat, kes nii ahneks läks ja ülepea oli see uskumatult lahe teater.

Kui vanaisa oli lapse kokkuvõtte ära kuulanud, küsis ta minu käest üle, kas tõesti kõik surid lõpuks ära ja siis vaatasid nad lapsega edasi raamatut, mis räägib sinivaaladest, kahuritest ja laevadest.

Kui teatrist rohkem teada tahate, siis minge ja vaadake ise.

Rakveres me käisime liinibussiga ja see oli väga karm. Esimene buss oli külm, inimesed loksusid oma talvekuubedes ja vahtisid tuimalt, kuidas buss tegi haake siia ja sinna, et siis üksildastest ettenähtud peatustest mööda sõita, kuna ühtegi inimest seal polnud.

Teine buss oli soe, sellele oli kirjutatud, et ta on kiirliin ja buss peatus peaaegu igal pool, kus vähegi post oli.

Kallis ja ebamugav ja läheb üldise kitsikuse aegadel küllap veelgi hullemaks.

reede, 4. detsember 2009

Ostsin pudeli kalamaksaõli. Selgub, et sellel on kalamaksa maitse, aga see on hoopis vastikum.