Käisin eile ühe vaimulikuga intervjuud tegemas. Muuhulgas rääkis ta sellest, et on kutsutud ühte kodu pühitsema, kus laps ei saa magada, sest räägib, et tema toas istuvad lambikupli peal onu ja tädi.
Toimetuses puhkes kahe kolleegi vahel vaidlus.
"No mida! Mina küll ei usu, et tema palvete peale need onu ja tädi ära lähevad!" pahvatas üks.
"A sa muidu usud, et seal kupli peal need onu ja tädi üldse istuvad," venitas teine. "Minu meelest tuleks sellest peale hakata nagu."
See teine on kauem ajakirjanik ka olnud juba ja ei usu nagunii suurt midagi. Kirikus ka ei käi, sest kardab püha kohta iseendaga ära rikkuda.
kolmapäev, 23. november 2011
esmaspäev, 21. november 2011
Käisin eile Kablis ja Mõisakülas ja jah - ka seal tahaksin elada!
Õnneks leidsin ühe memme, kes mind suveks külla kutsus, ise lootes, et ikka elab nii kaua.
Muidu tegelen hetkel käsitöö ja haridusega. Kui lasteaedade mänguplatsid muidugi sinna hariduse alla käivad. Käsitöö on aga teemaks seetõttu, et kolleeg kirjutas tillukese arvamuse sellest, kuidas käsitöölised kaubelda ei taha ning need on nüüd kurjad kui herilased ja arvavad, et see oli meelega tehtud solvamine.
Mina pole küll ka kunagi aru saanud, miks peavad muhu mustris tikandid nii kallid olema ja miks villase sokipaari eest küsitakse 200 krooni, aga näe, käsitöölised ütlevad, et seegi on muidu saadud!
Ja et alla 20 euro pole mõtet kindaid osta ega müüa.
Mul on kõvad käsitöögeenid ja käelises tegevuses ma olen osav, aga kududa pole tõesti viitsinud. Kui asjade hinnad ikka nii jubedalt tõusevad, siis peaks selle ette võtma.
Õnneks leidsin ühe memme, kes mind suveks külla kutsus, ise lootes, et ikka elab nii kaua.
Muidu tegelen hetkel käsitöö ja haridusega. Kui lasteaedade mänguplatsid muidugi sinna hariduse alla käivad. Käsitöö on aga teemaks seetõttu, et kolleeg kirjutas tillukese arvamuse sellest, kuidas käsitöölised kaubelda ei taha ning need on nüüd kurjad kui herilased ja arvavad, et see oli meelega tehtud solvamine.
Mina pole küll ka kunagi aru saanud, miks peavad muhu mustris tikandid nii kallid olema ja miks villase sokipaari eest küsitakse 200 krooni, aga näe, käsitöölised ütlevad, et seegi on muidu saadud!
Ja et alla 20 euro pole mõtet kindaid osta ega müüa.
Mul on kõvad käsitöögeenid ja käelises tegevuses ma olen osav, aga kududa pole tõesti viitsinud. Kui asjade hinnad ikka nii jubedalt tõusevad, siis peaks selle ette võtma.
esmaspäev, 7. november 2011
pühapäev, 6. november 2011
Kass
Kuna meil Väino kadus ära jaanipäeval, siis olime siiani niisama ilma kassita. Mõne nädala eest leidis Karl kodu lähedalt ühe täpselt samasuguse punase kassi, kellel isegi valge laik on näos sama koha peal. Karl arvas, et ju see Väints on ja tassis kassi koju. Kass vahtis ringi ja tegi minekut, aga tuli mõne päeva pärast tagasi ja jäigi.
Eile leidsin kohalikust poest seinalt kuulutuse selle kassi pildiga, kus kirjutati, et ta on leitud ja loomade hoiupaika viidud. Sealt oli omanik ta küll ära toonud, kuid kass ei tahtnud korteris elada ja lasi jalga.
Omanik on väga hoolas naine, kellel oli kurb meel, et kassile korter sugugi ei meeldi, aga kui ta kuulis, et ta loom on järjekordselt leitud, siis tõttas jooksujalu kohale. Ta väike tütar oli kassile nimeks pannud Mussu. Karli meelest oli see õudne.
"Kindlasti mingid inimesed, kes oma loomi sülle krabavad ja väntsutavad," kahtlustas ta ja palus, et talle ei öeldaks, kui kassile järele tullakse, sest ta ei soovi neid omanikke näha.
Omanik aga vaatas, kuidas kass uhkelt edasi-tagasi käib küsis ettevaatlikult, et kas Mussu ei võiks meile jääda. Et nagunii on ta proovinud talle maale kodu leida, sest kass ei taha olla mujal kui õues.
Kassi kasuks rääkis minu jaoks asjaolu, et ta on pärit Saaremaalt ja Karli meelest oli tähenduslik see, et kassi sünnipäev on päev pärast tema oma. Ja ka see, et kõuts õues püsib ja toas pikutamas ei käi, sobib kenasti.
Ta on 1,5 aastane, keskmist kasvu isane kass, lahke ja erk. Ei söö toorest kala ega toorest liha. Väga sõbralik ja lahke ning tundub, et püüab ka hiiri, igatahes põrandaharja juba püüdis.
Näis siis.
Eile leidsin kohalikust poest seinalt kuulutuse selle kassi pildiga, kus kirjutati, et ta on leitud ja loomade hoiupaika viidud. Sealt oli omanik ta küll ära toonud, kuid kass ei tahtnud korteris elada ja lasi jalga.
Omanik on väga hoolas naine, kellel oli kurb meel, et kassile korter sugugi ei meeldi, aga kui ta kuulis, et ta loom on järjekordselt leitud, siis tõttas jooksujalu kohale. Ta väike tütar oli kassile nimeks pannud Mussu. Karli meelest oli see õudne.
"Kindlasti mingid inimesed, kes oma loomi sülle krabavad ja väntsutavad," kahtlustas ta ja palus, et talle ei öeldaks, kui kassile järele tullakse, sest ta ei soovi neid omanikke näha.
Omanik aga vaatas, kuidas kass uhkelt edasi-tagasi käib küsis ettevaatlikult, et kas Mussu ei võiks meile jääda. Et nagunii on ta proovinud talle maale kodu leida, sest kass ei taha olla mujal kui õues.
Kassi kasuks rääkis minu jaoks asjaolu, et ta on pärit Saaremaalt ja Karli meelest oli tähenduslik see, et kassi sünnipäev on päev pärast tema oma. Ja ka see, et kõuts õues püsib ja toas pikutamas ei käi, sobib kenasti.
Ta on 1,5 aastane, keskmist kasvu isane kass, lahke ja erk. Ei söö toorest kala ega toorest liha. Väga sõbralik ja lahke ning tundub, et püüab ka hiiri, igatahes põrandaharja juba püüdis.
Näis siis.
reede, 4. november 2011
Tuld!
Maleringis käiv laps edeneb hiigelsammudega.
Male meeldib talle millegipärast väga ja eile võtsime kodus mängu ette. Olin eile korra ratsuga hooletu ja pumm! kaotasingi.
Nii et ütlesin talle, et tegelt oskab vanaisa ka malet.
Male meeldib talle millegipärast väga ja eile võtsime kodus mängu ette. Olin eile korra ratsuga hooletu ja pumm! kaotasingi.
Nii et ütlesin talle, et tegelt oskab vanaisa ka malet.
neljapäev, 3. november 2011
B nagu b...
Et borrelioos siis.
Avastasin juba kuu aega tagasi põlveõndlast imeliku punase laigu, mis enam ära ei läinud ja hommikuti eriti vastikult punane oli. Selline peopesasuurune mõõdult. Puuk oli seal veel kuu aega enne seda.
Vereproov ei näidanud eriti kõrget antikehade hulka, aga arst ütles, et kui juba sihuke õpikulaik on, siis tuleb tabletid ära süüa ikka.
Samalaadne asi, kus laik oli, aga vereproov ei näidanud suurt midagi, on mul korra olnud, siis tegin ka kuuri läbi ja ilmselt hea oli, sest peitu pugenud ja krooniliseks muutunud borrelioosi ravimine on igavene jant.
Kui arsti juures käisin, siis polnud suurt midagi kaevata peale punase laigu, aga nüüd valutavad nii pea kui põlved ja üks silm näeb teisest tunduvalt kehvemini.
Aga pole hullu. Borrelioosi tabletid aitavad ka kaktku ja muude hullude asjade vastu, ehk saab korraga veel mõni haigus välja ravitud.
Avastasin juba kuu aega tagasi põlveõndlast imeliku punase laigu, mis enam ära ei läinud ja hommikuti eriti vastikult punane oli. Selline peopesasuurune mõõdult. Puuk oli seal veel kuu aega enne seda.
Vereproov ei näidanud eriti kõrget antikehade hulka, aga arst ütles, et kui juba sihuke õpikulaik on, siis tuleb tabletid ära süüa ikka.
Samalaadne asi, kus laik oli, aga vereproov ei näidanud suurt midagi, on mul korra olnud, siis tegin ka kuuri läbi ja ilmselt hea oli, sest peitu pugenud ja krooniliseks muutunud borrelioosi ravimine on igavene jant.
Kui arsti juures käisin, siis polnud suurt midagi kaevata peale punase laigu, aga nüüd valutavad nii pea kui põlved ja üks silm näeb teisest tunduvalt kehvemini.
Aga pole hullu. Borrelioosi tabletid aitavad ka kaktku ja muude hullude asjade vastu, ehk saab korraga veel mõni haigus välja ravitud.
kolmapäev, 2. november 2011
Orava vallas
Käisin elektriautot vaatamas. Oh neid lihtsaid inimesi ja nende hiirtehaisulisi maju küll!
Mulle meeldis Orava vald väga, koolimaja on moodne, uhiuue staadioniga, ka tühje maju paistis olevat.
Elaksin seal hea meelega, kui keegi selle eest maksaks. Õhk on puhas, liiklust vähe, loodus pressib lausa autoaknast sisse.
Kahjuks ei ole mul nii palju loovust, et endale seal mingi töökoht välja mõelda.
Tellimine:
Postitused (Atom)