pühapäev, 27. veebruar 2011

Rott

Öösel varastas rott ära järjekordse leiva ja jäi sellega kapi vahele kinni. Hommikul tirisin kapi seinast eemale, et vaadata, mis seal toimub. Leidsin sadakond puruks jahvatatud kilekotti, ilmselge pesa. Mis seal viga leiba süüa!
Kui see on tõesti rändrott, siis rännaku juba edasi!

teisipäev, 22. veebruar 2011

Lumetaju

Kes jätab jõhvikad purgiga esikusse, sellel lööb külm jõhvikapurgi lõhki!
Ja ta peab purgikujulist jõhvikajäätükki keedupotis sulatama, nii nagu mina praegu.
See tuletas mulle meelde eelmist talve, kui Manijal üks naine rääkis, et nad ei saa pütist soolasilku kätte, sest need on seal kivikõvas jääs.

Jäässe läks ka Tahkuna malmist tuletorn, kus ma pidin täna tegema intekaid ja homme vaatama talveteatri läbimängu ning seda pildistama. Sellest on kahju. Praeguse plaani kohaselt lähen homme siiski saarele ja teen seal midagi muud ja ma arvan, et seegi on tore.
Hiidlased ise on väga uhked oma jäätee üle ja kurjustaksid mandrilt tulijatega huvisõitude pärast rohkem, kui nende enda noored seal kihutamas ja niisama vahtimas ei käiks.

Mu rotid on vist ka ära külmunud, sest minu meelest pole Väino veel kedagi kinni püüdnud, aga üsna vaikne on majas.
Väino käis vahepeal korraks hulkumas ja sellel ajal varastas rott mul jälle pooliku leivapätsi ära. Sai ja küpsised teda ei huvita, aga rukkileiba vitsutab pätside kaupa.
Praegu Väinoke magab, ennist ei tahtnud teine isegi Grossi poest ostetud poolsuitsuvorsti, sõi mossis näoga pool viilu ära ja teise poole jättis järele. Teinekord võtame kassi poodi kaasa, las ise valib.

Muide, EPLis oli nädalavahetusel kena lugu jäälõhkujast Tarmo, mul oli kaunis kade meel, et ise ei taibanud sinna end peale nuruda. Oleks ennast Vaindloo juures lasknud maha panna, seal on mul ikka käimata. Aga praegu on seal vist veel vähem vaadata, kui soojal ajal - kõik on lihtsalt valge ja ei saa arugi, kus saar algab või otsa saab.

Lähen nüüd vaatan, kas jõhvikad juba sulavad.

esmaspäev, 21. veebruar 2011

Tubli!


Merepiilu teatas täna mornilt, et saab peagi ühe kuldse tärni juurde ning ärkab ühel ilusal hommikul juba politseikaptenina.

Lihtsalt kapten kõlab nagu paremini. Või siis metskapten. Aga no mis sa hädaga teed, vaene aeg ka.
Aga samas, kui meenutada, kuidas politsei teda suvel järve ääres salakalapüügis kahtlustas ja pinnis, siis kõlbab see auaste küll ja võib vaid loota, et ta uued õlakud võimalikult kähku peale saab ning soovitada, et ta neid magadeski ära ei võtaks.

Kui rääkida vallutamist ootavaist auastmetest, siis politseikindralinspektor kõlaks ehk hästi ning pärast seda võiks pensile jääda. Nii-et jõudu, sõber!

Aa, ja ma tuletan meelde: ebaväärika käitumisega on võimalik neid tärne vähemaks saada, kui need ikka tõesti ei meeldi.

esmaspäev, 14. veebruar 2011

Väino

Eile saabus meile rotivastast võitlust juhtima kass Väino.
Väino läks kohe närvi, kui tuppa sai ja hakkas roti jooksuteede peal küürutama ja hiilima.
Lõpuks lasin ta toa kõrvale katlaruumi, sest sealt need pikasabalised oma röövkäike teevad. Noh, Väints puges mingit toru mööda põranda alla ja jäi sinna hommikuni, kuni ma toru nii palju liikuma sain, et kass jälle välja suutis pugeda.
Igatahes oli öö rahulik: põranda all varitsevaid kasse 1, leivapätse varastavaid ja krabistavaid rotte 0!
Nüüd sõi kass maitsvat kiisueinet ja alustas korraliku tutvumistiiru uue pesaga. Ta on juba leidnud hea koha, kust õuelinde vaadata, pehme tugitooli soojas kohas ja pärast väikest lakkumist näeb jälle üsna ontlik välja.
Lootkem, et ta rotilt kirpe ei saa.

kolmapäev, 9. veebruar 2011

Rott

On vast ülbe elukas! - ütles Karl täna meile sissekolinud roti kohta ja kahtlustas, et loom võib peagi püüda kogu maja üle võtta. Laps siiski meenutab pidevalt, et rott peab ka midagi sööma ja et asjade varastamine ongi tema viis selleks.
Orav, selgitas laps, on juba välimuselt selline aus loomake, seevastu rott näeb välja salakaval ja pole siis ime, kui ta just nii käitub nagu ta välja näeb.
Praegu tegeleb salakaval rott sellega, et krabistab kapi taga ja laksutab seal oma pikka saba.
Jätsin talle söömiseks hallitanud leiba, ta isegi ei puutunud seda. See-eest varastas ta ära terve värske leiva. Kujutan ette, kuidas ta seda oma pesas mõnusalt mugib!
Algul ei meeldinud Karlile ka mõte kassist, kes roti maha murraks ja arutles, et kas nad ei võiks ehk kuidagi sõbraks saada, sellest oleme nüüd üle ja kassilaenamise jutt on eriti teema peale seda, kui rott Karli tuppa jõuludest jäänud kommidega krabistama läks.
Kui see rott minu kommide kallale läheb, siis on tal küll lips läbi! - lausus loomaarmastaja mornilt ja kogu rotindus sattus seega uude valgusse.

laupäev, 5. veebruar 2011

Liiga suured riided kui märk

Kui viimati Vahemeri Hiiumaal kappe lappas, siis ta leidis sealt ühe hiiglasliku roosa T-särgi. Neid oli omal ajal terve virn, ta ise tellis need kuskilt ühe oma misjonipundi plikade jaoks.
"Sa vaata, kui suur," venitas ta selle XXLi nüüd laiali. "Miks meil pidid nii suured särgid olema? See on ju põlvini! Ma ei ostaks endale enam eluilmas sellise numbri riiet!"

See tuli mulle täna meelde, kui koristasin ja vaatasin möödaminnes pakki vanu pilte. Mul endal ka on igal pildil sellised telkmantli tüüpi asjad seljas, et täitsa lõpp!
Mul siiani käivad veel mõned selle aja Vahemere pluusid, kuigi enamasti on asi nii, et üldiselt need vanad riided on talle kõik jube suured ja mulle ammu liiga väiksed.

Naiste kohta öeldakse ja minu kogemusel peab see ka paika, et muutuste puhul tehakse midagi oma juustega. Ja et kui on palju pingelisi mõtteid, siis tahetakse alati juukseid ikka lühemaks ja lühemaks närida (mitte segi ajada nendega, kellel on lihtsalt vähe juukseid, mis mingis pikas lõikuses ei hoia!).

Aga mida tähendab see, kui inimesed kollektiivselt kannavad seljas telke? Et neile meeldib avarus? Või et nad hoopis püüavad näidata end suuremana, kui on? Ehk siis on suures kossakas ülekattes kuidagi turvalisem?

Ei saa ka ajada seda suurte riiete valikut lahtrisse, justkui poleks muud olnud selga panna. Mäletan, et olin endaga väga rahul, kui tellisin Hobby Hallist komplekti (6 tk) kõige suuremaid T-särke ja sain vastavalt meeleolule kanda sobivat värvi asja, mis pildilt näib praegu ümber keha volditud kardina moodi.

Njah. Teinekord skännin siia mõned illustreerivad pildid ka juurde.