reede, 24. september 2010

Spordisaalis valge hiir

On selgunud kaks asja:
- harjutusi teha on väga raske.
- ajakirjanikule sobivat menüüd leida on veel raskem.

Kalorite arvutusel selgus, et ma söön liiga vähe, asjad, mida ma söön, ei ole mulle kasulikud ja ka neid mittekasulikke asju söön ma valel ajal.

Harjutuste valikul selgus, et lihased on ajaga ära kadunud ja oletan, et ilmselt seepärast ei vabane füüsilisel pingutusel ka õnnelikuks tegevaid endorfiine, mistõttu olen jätkuvalt kõige tusasem harjutusi tegev isik lähikonnas.

esmaspäev, 20. september 2010

Me tusameele talve hiilgusrikkaks suveks muutnud on...

Meil pole ikka veel telekat.
Viimati, kui sain nii palju raha kokku, et sissemaks teha, nägin ühe spordiklubi reklaami ja kulutasin raha sinna.
Täna käisin koos teiste algajate paksudega erinevate masinatega tutvumas.
Ausalt öeldes olime suht koomiline parv. Igaühel seljas see, mis enam-vähem läheb ja ühel mutil oli väike pruun käekott ka koguaeg kaenlas.
Spordiklubis küll keegi teisi eriti isiklikult ei vahi, need kes trenni teevad, need vahivad oma pulsikellasid ja mõõdikuid nina all või imetlevad peeglist oma muskleid.
Tunniajase masinate vaatamise järel olime võhmal ja väsinud.
Meid ärgitati kõike ise proovima ja ikka ettevaatlikud olema, et endale liiga ei teeks.
Pärast torkisin iseseisvalt ühte käimislinti ja leidsin sealt ühe kardioprogrammi, mis kiiruseid muudab, pulssi mõõdab ja kalorikulu loeb. Kõndisin poolt tundi ja muutusin üha tusasemaks.
Siis siia oleme jõudnud!
Maksame hunniku raha selle eest, et käia ja energiat kulutada!
See on loodusseaduste vastane, ma leian.
Kui mul poleks viimasel poolel aastal hakanud pikemad pingutused üle jõu käima, siis ma vilistaks selle spordiklubi peale.
Praegu ma ei saa pingutada ja vilistada korraga.
Katsun vähemalt nii palju seal klubis ära käia, et sellega hakkama saaks.
Mulle meeldis väga üks naine meie pundist, ta oli umbes sama tusane, kui mina.
"Näis, mis saab," porises ta riideid selga kiskudes. "Mõtlesin, et peab ju kuskilt alustama, midagi pole parata."
Kui ta kuulis, et ka mina olen esimest korda klubis, siis tundus asi talle parem.
Üldiselt vaatasin, kuidas teised täna oma kaalusid masinatesse toksisid ja imestasin kõvasti. Ma ei saa nimelt aru, kuidas teised paksud oma kaalu juures palju kõhnemad välja paistavad.
Arvan, et nad panid kilosid kõvasti juurde, et ennast tähtsamaks teha.

neljapäev, 2. september 2010

Tuulega tuld teha?

Olime tõusvas tuules täna Vahemerega rabas ja natuke seenemetsas. Kui tema ahjuküttega korterisse jõudsime, oli väljas juba noor torm.
Vahemerel olid aknad pärani lahti, tuba külm ja niiske nagu jube.
"... pliidi alla tuld teha?" küsisin. Oleksin seda ise teinud, aga pliidi peal olid igasugu vidinad ja asjad.
Tirisin jopil luku lõuani ja jõin teed, kuni Vahemeri maitsvat seenerooga tegi. Siis oleksin veel teed joonud ja juttu puhunud, aga ei saanud - Vahemeri kolistas köögis nõusid kokku ja murdis pliidi ees tikke.
Sügisese esimese tuletegemise oleks võinud siiski jätta mõnele sellisele päevale, mil ei saja ning tuulevihurid ei püüa korstna kaudu tuppa puhuda, aga see selgus alles siis, kui tormipuhang tuhka mööda kööki laiali lõi.
Oli alles jant. Brrrr.
"Sina arvasid, et võiks tuld teha," hüüdis Vahemeri üle vihiseva iili mulle järgi, kui suitsust lõkendades ja tossates koju minekuks gaasi andsin.

Mul tuli meelde, et kui peale esimest meeste tanstupidu oma toonasesse maamajja jõudsime, siis tuli emal ka ootamatu idee kesköö paiku tuld teha.
Muidu oli plaan niisama aias istuda, aga siis ei saanud ka magama minna, sest pliit keeldus lambist koostööst ja akendest ja uksest tuprus sinist suitsu nagu jube.

Ma ütlen teile, sõbrad - kui on aega, siis kasutage seda mõnusalt sõpradega rääkimiseks ja tuld tehke siis, kui nad on koju läinud.

kolmapäev, 1. september 2010