reede, 30. detsember 2011

Uneravi

Avastasin, et ERRil on mingi arhiiv, kuhu saab sisse logida IDkaardiga ja seal on rohkem audio- ja videoasju, kui nende avalikel lehtedel.
Eile tuli see mul meelde ja kuulasin huviga kõiksugu asju kuuldemänguarhiivist.
Kuna mul on ikka unega jama veel, siis oli see väga super!
Sõin topeltportsu palderjanitablette, panin peale Surnude hingede salvestuse aastast 1952 ja uni tabas mind kuskil seal, kus mängitakse hingede peale kabet.
Väga mõnus!

kolmapäev, 28. detsember 2011

Life's A Bitch

Ma vihkan mehi.
Vabandust mehed, kes te seda loete, see on spontaanne.
Vahur Kersna sai siis selle vanamehe kaamera ette, kes mu veega alla lasi.
Naeratab, kügeleb, kihistab.
Pekki küll.
Kersna küsib: millest räägib jõulujutlus? Ja vanamees vastab! Küll ühe lausega, aga vastab!
Ja mida ta mulle ütles sama küsimuse peale? - "Seda kuuleb rahvas, kes sel ajal kirikus on!"
Ühe järgmise küsimuse peale, millele ta rõõmsalt vastab, ütles ta mulle, et sellise lihtlabaselt inimlikust uudishimust ajendatud küsimuse peale ei ole tal midagi öelda!
Ja nüüd ta räägib rahumeeli sellest, et ETV võiks teinekord sealt jõuluteenistuse ülekande teha!
Samas see, kuidas nad seisavad kaameraga ühes kohas ja saatejuht isegi ei söanda end liigutada, võib arvata, et kogu asi on üsna habras.
Need küsimused ja vastused on muidugi... nüüd, kus ma rohkem taustu tean... ehk ongi parem, et ta oma viis minutit seal kaamerasse rääkis. Kuigi ebaõnnestumistunne on kohutavalt ebameeldiv.
See asi ei töötanud seekord minu kasuks lihtsalt!
Näib, et tegin selle inimese puhul kõik valesti. Liiga rõõmus, liiga enesekindel, liiga veenev! Ja pealegi kardab ta naisi. Ühel tagasihoidlikul kootud vestiga meeskolleegil oleks see asi võinud õnnestuda, kahtlustasin seda kohe.

Kersna oli järelnoppinud saatesse ka imeliselt tervenenud poisi. Selle vanamehe valguses ei olnud mul temast kahju, kui nägin, kuidas ta ise aega täis räägib ja vanemad ühesilbilisi vastuseid annavad.
Ah, mul on aega vaja, et sellest üle saada!

Ah ja siis veel see Kaika Laine oma segasevõitu verivorstijutuga, kellele tuli kõrva karjuda, et ta midagi kuuleks! No seegi hea, et mul seda ei olnud vaja endal teha!

Kuigi... resümee on kahtlemata selge: elu pole soovikontsert!

Sünnipäev!


Jälle vanem, loodetavasti ka targem!

esmaspäev, 26. detsember 2011

On jõulud. Väljas uhab tormituul ja ilmateade lubab 9 soojakraadi.
Vikerraadio Tartu stuudiosse on kutsutud Joel Luhamets, kes räägib hirmust ja armastusest ja tormab raadiost edasi teenistusele. Pärast meil ilmunud intekat on praost kõvasti sõna saanud, tänagi oli reporter selle loo enne hoolikalt läbi lugenud, mis on ju kena. Ja see on ka kena, et nad seda meest nii palju kasutavad, ta on üks, kellel enamasti alati midagi sisukat öelda on.
Mul endal pole hetkel midagi öelda. Pikutan natuke ja hakkan siis tasapisi tööle.

neljapäev, 22. detsember 2011

Kingid

Kingid varutud, küsisin kolleegilt ühel hommikul.
Ehh, puhises mees. Ainult endale olen igasuguseid asju ostnud!
Jubedalt ajas naerma, sest ka mina olen jõuludega vabandades endale keskmisest enam raamatuid ja plaate ostnud.
Lisaks sain kingituseks 4 plaati, millest kahte just eelmisel päeval himukalt poes olin vaadanud ja ohates käest pannud.
2 raamatut jätan teatud põhjustel jaanuari algusse, aga muidu on saak väga hea ja minu jõulud ette õnnestunud.

Firma jõulupeole ma ei lähe. Ei tunne, et 300le inimesele mõeldud üritus hetkel mu meelt lahutaks ja paljalt tasuta toidu pärast ka ei viitsi välja minna, kodus on kartuleid ka.

Aga mõeldes nendele mõnele päevale, kus ei pea töö pärast kodust lahkuma, hiilib vägisi väiksemat sorti pühademeeleolu ligi.

Olen pööripäevaks valmis!

esmaspäev, 19. detsember 2011

Film


"Moskva pisaraid ei usu" on väga hea film.

"Ära õpeta mind elama, parem toeta materiaalselt!"

"Kas teie olete psühhiaatriaspetsialist, kes ajutiselt töötab leivatehases?"

Ja millised detailid!

Poekorviga inimene kuhjab sinna konserve, tänaval loetakse värsse, lapsevankri saab laojuhatajalt kätte ainult kuulsus...

Ja veel imekaunis Aleksandra ka.

Tasub vaadata.

pühapäev, 18. detsember 2011

Järgmine

Võtsin järgmise vaimuliku.

Inervjuu ajal talle helistati, ta rääkis lühidalt ja lahkelt, kuid lõpetas kõne kiiresti ning ohkas siis: "Oh neid hella südamega inimesi... nad arvavad et on maailma naba... vaevavad mu vahel päris ära..."

Kenasti öeldud.

kolmapäev, 14. detsember 2011

Kass

Kass ei taha ikka veel eriti tuppa tulla, aga ta on valinud siin välja ühe tugitooli. Kui üle ukseläve tõstetakse, siis punub sinna, peseb esmalt ennast ja siis tugitooli katet.

Me sellel aastal pildistame end lehe jaoks loomadega, seega varsti näete kõik seda kassi ka lehes. Parem on kui ta ennast selleks ajaks puhtaks saab.

Päris hea, et ta meil on, muidu peaksin minema ja leidma pildi jaoks mõne suvalise sea või lamba.

esmaspäev, 12. detsember 2011

Mõtlesin, et eilne tõrges vanamees oli vanadusest pisut imelik ja uurisin selles suunas tausta.
Ei, vastupidi, vanusega ta on palju rohkem suhtlema hakanud, teatas allikas hoopis.

Siis ma jäin päris nõutuks.

Läksin pärast tööd igatahes apteeki ja ostsin käsimüügist parimad saadaolevad und soodustavad tabletid. Ma loodan, et see aitab.
On kohutavalt ebameeldiv, kui hakkad just magama jääma ja siis bumm ujub ajju mingi salakaval mõte, pea läheb selgeks ja mõistad - nyyd on paar tundi une poolest hooletu. Või siis teed silmad lahti, kell on kolm öösel, und pole ja passid nagu tobe.
Täna üks kolleeg vaatas mind ahastusega silmis ja teatas: isegi öösel ärkan üles ja mõtlen ja muretsen, mis nendest lugudest saab!

Sain aru, et ma pole oma unetuses üksi.

pühapäev, 11. detsember 2011

Olen šokis.
Inimene lasi endaga intervjuu kokku leppida, mul kohale sõita teise Eesti otsa, isegi vestles sutike ja siis teatas, et lehele tema ei räägi ja punkt. Ega rääkinud siis enam ka minuga ning vaikis jonnakalt nagu pussakas.

Muidugi ta on erakliku loomuga, elanud keerulist elu ja puha, aga sellise umbusu ja kinnisuseni jõudmine on omaette aste.
Ma ei oskagi midagi öelda. Muidugi on inimese valik, kas ta räägib ajakirjanikuga või mitte, aga konkreetselt vaimuliku puhul on selline hoiak minu jaoks veider.

Ei, mul läheb ikka aega, et sellest tänasest mittevestlusest üle saada.

reede, 9. detsember 2011

Loen tasapisi Sulev Nõmmiku elulooraamatut.
Seal kurdetakse, et ta oli kinnine ja suurt midagi endast ei rääkinud ja kui rääkis, siis ei kattu jutud ntks lapsepõlvest tegelikkusega.
Aga äkki tal polnudki midagi rääkida?
Või siis ei küsitud õigete inimeste käest?

Oleks saanud ka parema raamatu kirjutada, arvan ma.

kolmapäev, 7. detsember 2011

Saared

Jooksvasse lehte saan kolm lugu: Saaremaalt, Osmussaarelt ja Kihnust.
See on mu saarterekord ühes lehes.

Aga ka jooksev aasta on saarte poolest ok, eile just mõtlesin, et sain tänavu esimest korda Osmussaarele, Vaindloole ja Ruhnu. Lisaks teist korda Vilsandile ja kolmandat või neljandat korda Pranglile.

Nüüd on vaja veel võtta Mohni, Abruka ja Keri, siis võib natuke rahulikumalt hingata ja uue tiiruga alustada otsast.

esmaspäev, 5. detsember 2011

Kaamos

Nädalavahetusel tegin yht tööd Saaremaal, mille juured on suves.
Kui käisin Vilsandi esimesel laulupeol, siis rääkisid kohaliku valla kooriliikmed oma uhiuuest koorist ja et olid sellega teinud talvise laulupeo. Nyyd nad kutsusid minu oma teisele talvisele laulupeole ja sain ka minna.
Need on vahvad üritused.
Maainimesed ka mulle meeldivad.
Aga.
Nad ei oska päev enne yritust öelda, milline on nende eelarve.
Nad teavad, et maja on planeeritud rah amassi jaoks liiga väike ja lihtsalt loodavad, et ehk mahub.
Nad kutsuvad pealtvaatajaid, kuid unustavad teha ajakava ja pealtvaatajad ei tea, millal ja kuhu minna.
Nad tahavad fotosid, aga ei taipa tellida kedagi, kes pildistaks.

Enamik saabujaid hakkab kohe tühjaks jooma kaasavõetud pudeleid ja pooleni jõudes on ettevõtmine läinud väga häälekaks.
Igatahes on mugav ja kodune. Ka üha pikemalt naisdirigente embav vallavanem on muhe.
Kuid, armas aeg, kuidas ja mida sellest kirjutada?

Aga kirjutada ikka tuleb. Inimesed armastavad oma jutu järgi ju positiivseid lugusid, las siis saavad ühe sellise.
Ja ärgu pärast kurtku!