pühapäev, 27. oktoober 2013

Vaat.. ei

Mingi uuendus on jälle siin keskkonnas tehtud, ma ei kiida seda heaks, see ei meeldi mulle! Kõik teenused koos - milleks?
Olid ometi ajad, kus tehti alepõldu ja kõik püsis sajandeid!
Nüüd ei saa kvartalit ka läbi, ilma, et kõik ümber on tehtud. Äärmiselt ebdameeldiv, sest minult ei küsita ja loobuda ei saa.

 Peale uuenduste ei meeldi mulle veel need inimesed, kes muudkui kurdavad, aga kes kunagi pole õieti riigile mingeid makse maksnud. Nagu näiteks tema ja tema ja tema!
Nad praegu ka töötavad mustalt või siis saavad toetusi või siis vinguvad, et elu on halb, tees augud ja ilm vilets.

Veel ei meeldi mulle poed, mis müüvad odavalt head veini, mille kogu partii on mingil põhjusel äädikaks läinud.

Samuti ei meeldi mulle valimiste tulemused, kus käib mingi sirgelmirgel ja ükski inimene ei saa seda, mida valis. Tuletan ka meelde NO99 valimiskooli, mis juhtis inimeste tähelepanu sellele, et parteidesse kuulub üldse 40 000 inimest, neist murdosa juhatustesse ja volikogudesse ja veel vähemad tagatubadesse, kus kõik otsustatakse. (Aga ma käin kindlameelselt valimas ka siis, kui olen ainus, kes seda teeb.)

Sõbrad meeldivad mulle endiselt.
Lisan siiski paar pilti kohast kus kõik näib endine ka siis, kui muutub.





esmaspäev, 21. oktoober 2013

Antistress

Tormine meri on parem, kui telekas. Kogu aeg juhtub midagi ja on midagi vaadata. Või tuleb korraks kuu välja. Või lendab lind.



Merel

Meresõit tormiga ja pimedas. 13 sekundit, siis sai telefoni aku tühjaks. Kahju, meresõit oli päris pöörane, üksvahe, kui nägin laeva prože valguses, kuidas rohekas ja vahutav mass ülevalt peale lajatab, läks korraks kõik aegluupi. Jõudsin mõelda, et võib-olla ei... aga nii ei saa.
Aga jah, see jääb meelde.




laupäev, 12. oktoober 2013

Üllatus, see ongi päris kodanik!

Valimiste ajal ei jäta ma asju niisama, vaid asun kandideerijatega suhtlema.
Eesmärk on aru saada, kui oluline neile on üksikisik. Ja kui oluline ei ole, siis nägemist, minu häält ei saa!

Kuna inimesed on harjunud nimesid guugeldama, siis nüüd on see natuke keerulisem, Kohe tahetakse teada, kas see on mingi eksperiment või mis.

Ajakirjanduslikus mõttes mitte. Küsin asju, mis mind ennast huvitavad. Eelmisel korral kirjutas praegune vallavanem mulle väga kena ja põhjaliku vastuse, see oli väga tore. Seega asusin ka sel aastal üsna reipalt kirju saatma.

Esimese vastuse sain kohe ühelt piirkonna esinumbrilt, kes vabandas, et ei saa minuga tegeleda, sest abikaasal läheb looduskalender trükki.

On neid, kes pole üldse vastanud ega ilmselt vasta ka. Saatsin juba huviga teele uue laine kirju. Kohe reageeris keskerakondlane ning jättis endast vägagi normaalse mulje. Loogiliselt võttes oleks Viimsile keskid isegi kasulikud, nad saaks Tallinnaga paremini kokkuleppeile ummikute jms osas. Ja mine tea, moda kõike veel kokku lepitaks. Aga nagunii on nende ninamees täiesti välistanud selle partei poolt hääle andmise.

Järgmisena sain väga hästi jutule reformikatega. Kahjuks on nende arrogantsed juhtfiguurid jätnud endast väga rahvakauge mulje. Nende poolt häält andes suurendan seda lõhet veelgi.

Sotsid... on igavad. Ma ei usu neisse. Kaks valimisliitu samuti. Üks neist panustab teiste kritiseerimisse, teine esindab penskareid. Ühe valimisliidu esinumbri kõige teravam avaldus on ka olnud soovitus legaliseerida Eestis prostitusioon. No ei anna talle häält, ei anna!
Penskarite eest võitlejad ka ei päde.

Võimatu olukord. Oleks kellegi poolt hääletada, mul oleks see tehtud!

Kahju, et IRLi esinumber nii küündimatult käitus.




neljapäev, 10. oktoober 2013

Uus trenn

Laps käis täna esimest korda käsipallitrennis. Kuna minu kooliajal minu koolides seda ei mängitud, siis pole ma sellest siiani väljagi teinud.
Laps aga armastab kõiksugu asju väga püüda ja nii ta sinna trenni läks, korvpall on ennast ammendanud, ujumistreeneril oli aga ükspuha, mis lapsed vees teevad.
Esimene käsipall läks kenasti.
Ootame ära järgmised.

Miks?

Miks ei võiks nii olla, et inimesed ongi sellised nagu nad ennast teistele näidata tahavad?
Peamiselt head, tahtejõulised, andvad, nutikad?
Usuksin seda nii meelsasti.

teisipäev, 8. oktoober 2013

Mängimas

Käisin väljas mängimas kuulsa ja kummalise sõbrannaga. See polnud üldse kerge. Pimedas kinos läks kõik ladusalt, aga bowlingus enam mitte.

Kui saime endale naabriteks noortepundi, siis läks juba jõllitamiseks ära. Nad ei saanud rahus palle veeretada ka, muudkui vahtisid. Minul läks päris palju energiat, et seda eirata, sõbranna... ma ei tea, kas ei märganud või on harjunud. Tema ei lasknud ennast segada. Jooksis muudkui tiptiptipp, peatus, vehkis ja veeretas palli elegantselt minema.

pühapäev, 6. oktoober 2013

Vahepeal oli õpetajate päev.
Kõik muud tunnid olid täiskasvanute poolt kuidagi külalistega sisustatud, aga matemaatikatundi andis Karl.
Õpetaja küsis, kas ta oleks nõus ja Karl arvas, et eks ikka.
Nii ma siis aitasin tal leida mõned ülesanded ja õnneks tervet tundi polnud tal vaja teha ka ja õpetaja oli ka seal olemas.
Igatahes läks kõik kenasti.
Minu jaoks oli see natuke üllatav, aga no miks mitte. Miks ei võiks tulevane peakokk anda ka ühe matemaatikatunni?

Laupäeval suhtlesin kahe inimesega. Üks näitas ehitust, kuhu oli läinud 100 000 eurot tema isiklikku raha, teine rääkis, kuidas ta elab rahulikult kuus ära 40 euroga.
Aa siis tuli kolmas, kes liigitus vaesest natuke paremaks, kuni rääkis heast kokkuhoiunipist: selle asemel, et bensukas kohvi osta ja maksta 1.30, ostab ta hoopis samast 23 sendiga paki kolm ühes kohvi ja laenab bensuka kohvikupoolelt tassi ja kuuma vett ja kuna ta on siis juba klient, saab tasuta vetsu käsi ka pesema.

Vaat nii.

laupäev, 5. oktoober 2013