teisipäev, 26. aprill 2011

Auto

Käisin täna siis oma avariilist asja näitamas kindlustuses ja autotöökojas, mis võttis kokku kaks tundi. See on jama nende õnnetustega, et ka kahjukannatajal tuleb tükk jooksmist.

Kindlustusemees tegi rapitud tagasosast pilte ja käis tiiru ümber masina.
"Kas sellel autol on ikka kehtiv ülevaatus," küsis ta esiosa juurde jõudes. No olgu, tõesti - lumega kadusid nurkadelt ühed väiksed tuleklaasid, üks liist turritab, kapotiserv on roostes ja midagi on täpilise nööriga võre külge seotud. Aga see kõik ei tähenda, et auto ei sõidaks, kusjuures äärmiselt ökonoomselt pealegi.
Inimesed hindavad kõike läiget ja mugavust üle. Ma isegi ütleks - vähem asju, vähem võlgu!

Ja ootan igatahes huviga autoremonti!

Vaikse Laupäeva varahommik





esmaspäev, 25. aprill 2011

Kokkupõrge miljoniga

Jäin koos kõrvalrea autoga vöötraja ees seisma, kui nägin peeglist, et miski suur kolakas tuleb täie hooga. Ja lajataski Volvo džiip (XC90, kui kedagi huvitab) mulle sisse, lendasin hea hulga maad edasi, igatahes pikalt üle vöötraja.
Vedas sügavalt neil jalakäijatel, et nad polnud hakanud veel teed ületama, muidu poleks just sinikaga pääsenud.
"Kas te ei teadnud, et siin on vöötrada," küsisin härralt, kes autost välja kargas ja kätega vehkides minu poole tormas, ise vahetpidamata hüüdes, et ta on täiesti süüdi!
Kahju, et see sihuke kõrge auto oli tal. Madalamate sõidukite kõkse on mul linnas kärukonks mitmel korral kinni võtnud.

Mul oli juba laupäeval sihuke tunne, et ei ole liikluses autoga olemiseks hea aeg. Mitmed avariid tulid meelde ja oleksingi täna läinud bussi või rattaga (oma sisetunnet ma usaldan väga ja harva, kui see alt veab), aga fotokott on käsitsi vedamiseks nii jube raske!

Noh, igatahes kraapisin väljas oma puruks tagatulede ja nihutatud stangega kärult vee ja harjaga ennist pori maha, kui saabus naaber lömmis ninaga.
"Mul oli avarii, panin ühele tagant sisse," kurtis ta. "Padjad kõik lahti ja!"

No vot, et sihuke nädal siis. Olge kah ettevaatlikud ja vöötrajal eriti!

Muide, nägin unes, kuidas ma raha loen. Võikski nüüd öelda, et mulle sõitis vöötrajal tagant sisse miljon krooni.
Jään ootama, et see juhtuks ka mingil muul ja meeldivamal moel.

neljapäev, 21. aprill 2011

Armastatud vanaisa sünnipäeva puhul kaevasin välja merevideo paadisõidust aastast 2009.





Ja maaliline pilt vanaisa koduteest Saaremaal:

Aardeotsijad rannas läbi laskeava:

Vanavanaema:

Liblikas vanaisa Saaremaa maja ees. Ja sünnipäevaks soov, et lenda ikka rõõmsalt õielt-õiele, ühes käes mee- ja teises piimakann!

kolmapäev, 20. aprill 2011

Puhkus kaob



Loen nii kiiresti, kui jõuan. Täna sain veel kolm raamatut juurde, kaks hankis lahke raamatukogutädi, ühe leidsin Raamatukoist - sain sealt lõpuks endale Ed Bornhöhe "Reisikirjad", mis näis olevat lausa maa pealt kadunud. Isegi Raamatukoi rahvas ütles varem, et on suht lootusetu seda saada (sihuke roheline raamat, mis seisab tavaliselt tolmununa vanemate inimeste vanamoelises sektsioonis ning mida nad kunagi ei loe).

Leidsin kahjutundega, et Istanbul Bornhöhele ei meeldinud. Tänavad olid kitsad ja sopased, hais vastik ja toitu valmistati hirmsates tingimustes. Saunaosa oli ta ilma ühegi viiteta Vilde pealt maha vehkinud, viidates talle kui "kellelegi reisumehele".

Teisel teemal - täna ilmus Youtube Eesti ratturite video. Minu meelest on kohutav olla olukorras, kus oled pannud muretsema kõik lähedased ning paistab, et asjad liiguvad selles suunas, et oled neile kõigile suurt koormat kaela toomas.

Ja ometi algas kõik nii kenasti - kergelt ekstreemne reis heade sõpradega näiliselt turvaliselt - kes võiks proovida midagi 7 noore ja tugeva mehe vastu?

Mis näitab et hea on kõik läbi mõelda ja teha korralikud plaanid, kuid õnne on ka vaja.

Aga mõned Vaikse Nädala teemalised pildid veel:


Via Dolorosa - palverändurite üks tipp-sihtkoht Jeruusalemmas. Harva läheb mööda päev, mil puust ristiga seltskond seda läbi ei käi. Lisaks veel sajad inimesed, brošüür näpus sama teed ummistamas, kõrvus kauplejate hõiked, kes pakkuvad hingehinnaga kõiksugu pahna.


Siia olevat väsinud Jeesus käega toetanud ning kivisse jäi lohk, kuhu miljonid nüüd omakorda kätt topivad.

Siin Jeesus komistas ja kukkus.

teisipäev, 19. aprill 2011

Vaikne Nädal


Puhkus sujub kenasti, aga väga kiiresti.
Peamiselt vaatan aknast välja, kuid sorteerisin ka pisut asju.

Praegu on Iisraelis paasapühad, kus majja ei tohi jääda mingit kergitatud taignast asju. Usinamad juudid pidavat õues raamatuid lappama - et äkki on keegi lugedes küpsiseid söönud ja sinna on mingit puru vahele jäänud.
Teised viivad nõud keldrisse ja toovad üles spets paasakomplekti või ostavad üldse uued, et paasatoidud ikka puhtad saaksid ja mingi vale asjaga kokku ei puutuks.
Hullem rabamine, kui meil jõulude ajal.
Kuna mina ei ole juut, siis ma ei muretse leivapuru pärast ja kuna ma pole ka õigeusu kiriku liige, ei valmista ma ka mingeid erilisi toite paastuaja lõpetamiseks.
Mõtlen niisama vagasid mõtteid ja tuulutan pead (seda ukse vahelt välja pistes) ja hoian tempot maas.

Vana õlipuu Ketsemani aias.

Mulle meeldib Vaikne Nädal. See on hetk enne tormi, hingetõmme enne starti, positsioonile asumise aeg. Parandamise ja ülesehituse aeg.


Õlipuu juurele müüritud märk.

reede, 15. aprill 2011

Paar pilti Soomaast



Muide, mul on järgmisel nädalal puhkus.
Karlil on kool ja midagi erilist ma ei tee, klopin ehk mõnd vaipa ja olen niisama rõõmus, et ei pea hommikuses ummikus tiksuma, arvutit avama ja üldse. Reibas olema.

teisipäev, 12. aprill 2011

Kevadekuulutaja

Naaber ajas grilli välja, õu on tossu täis ja mehed kõnnivad, kõhud paljad tähtsalt aias ringi.
Mina selle tugeval kuumusel kõrvetatud toidu fänn ei ole, aga see käib meil ikka siin hooaja juurde.

pühapäev, 10. aprill 2011

Käisin vaatamas "Naine kütab sauna" Maarjamäel, kus olid kohal ka Ita Ever ja Arvo Kruusement.
Mulle alati nii meeldib, kuidas näitlejad on alati valmis autogramme andma! Everil oli spets pastakas ka kotis.
"Olen sellega juba sisse kukkunud!" teatas ta kotis tuhlates, kuigi ma ütlesin, et mul on endal ka pastakas.
"Ahaaa, KUS???" üürgas ta, kui ütlesin, et mu ema käib ta Hiiumaa maja lähedal võserikus vaarikaid korjamas. Hääl tal tõesti kannab.
Ja ta tundis ka mulle tõsiselt kaasa, kui rääkisin, kuidas ma "Augustikuud" teise rõdu viimasest reast vaatamas käisin.
Aga see polnud tema süü, teda oli väga hästi ka sinna kuulda ja kui ma teiseks vaatuseks esiritta olin läinud (rõdult nägin vaba kohta), siis nägin kõik korralikult ju ära ka.
Oi, mulle meeldib see Ita Ever!
Väga meeldib!

reede, 8. aprill 2011

Vat ei toeta!

Ma siin oma blogis ütlen ausalt ja pisut tüdinenuna, et MINA EI TOETA ANDRUST!
Ma ei toeta ka seda, kui ametnikud tõe nimel valetavad.
Ega seda kui püha üritus õigustab vassimist.
Mina toetan vaprat Silvi Vraiti, kes Ringvaate saates kangi tõstis ja ajakirjanik Kadri Jakobsoni, kes salaja telefoniga arstide ravimifirmaüritust käis filmimas.
Ja siis ma toetan veel Pärnu Shalomi, kes algatas jalatsite kogumise neile, kes seda vajavad.

teisipäev, 5. aprill 2011

Statistika

Vaatasin oma blogi statistikat.
Kõiksugu otsingusõnadega satub siia juhuslikke külastajaid, kuid on ka püsilugejaid (teile kuulub mu eriline lugupidamine - nagu ütleks me peatoimetaja).
Lisaks Eestile on siia tuldud ka peaaegu igast ilma otsast, millest on mul ükspuha, isegi Google translatori abil ei saa välismaalased ühestki blogist õiget otsa kätte.
Aga see on see küsimus - juhuslike külastuste tõttu hoidun nimedest ja märksõnadest ning hoian pool suud kinni - ehk oleks parem hakata postitusi parooli alla panema?

Aga ma ei viitsi. Las olla nagu on.

Andryga




Pildid tegi 2005 aasta suve lõpus Eevi Kuht.

esmaspäev, 4. aprill 2011

Unistus saab teoks!
Kui miski ei muutu, siis mai keskel mõneks päevaks Vahemerega Istanbuli!
Enamik Eesti reisumehi ja kirjanikke on sealt läbi põiganud, ostnud tänavalt paberosse ja proovinud kuulsat türgi sauna. Kas see võis olla Bornhöhe, kes läks saunas kadunud seljapesijat otsima ja leidis selle seina najal magamas?
Fakt on see, et õige eestlane käib vähemalt korra Konstantinoopoli all ära ja kui muud ei tee, siis lööb vähemalt jalaga vastu maad.