Paide Kommunist

Täna juhtus päriselt ka nii, et helistas üks inimene mu eilselt külatuurilt ja küsis alustuseks, kas see on Võitleva Sõna toimetus.
Ta on 82 aastane ja meie lehe elupõline tellija, aga üks kolleeg pani ta lehelugemise võime kõva kahtluse alla ja soovitas edaspidi sellistel puhkudel öelda, et ei, me muutsime nime ja see on nüüd Paide Kommunist.
Teine kolleeg arvas, et inimene võiks alustada lugemist ju päisest...

Ka järgmine meeldejääv lause tuli temalt: "Olen kirjutanud homsesse lehte 10 000 märki ja ükski lugu pole nende hulgast, mille pärast ma tahan seda tööd teha."

Aga ma loodan, et need meeldivad siiski inimestele, kes peavad meid Võitlevaks Sõnaks.

Hetked need ... kuskilt lähistelt

Kohtusin täna perega, kes suhtles üksteisega ainult hüüdval toonil. Fotograaf arvas algul, et nad on kõik tülli läinud, aga tegelt oli see neil tavapärane suhtlus. Asi oli selles, et nad tahtsid korraga rääkida ja võitis see, kes alustas kõige kiiremini ja tegi kõige valjemat häält.
Ta maalib! - röögatas perenaine ja rabas mul käisest.
Kas tahad klaverit osta, meil on üks! - kiskus peretütar fotograafi teisele poole.
- Nikerdustega! Eesti aegne...
.- .. ise tegi kõik need merepildid ja laevad ja!
- Näete siin on mul akordionid, terve lauaalune täis...
- Siin on Titanic ja siin Estonia huku sammas!
- NEIL TULEB PULMA-AASTAPÄEV, TULGE SIIS, SAATE KOOKI KA!!!

Noh, muude inimestega kohtusin ka, ka nemad olid väga mõjuvad. Enamasti elanud kogu elu samas külas, samas majas ning kord kooliajal käinud ekskursioonil Vargamäel, kolhoosiajal veoauto kastis Võhmas teatris ja ee...millal see oligi, ah soo detsembris oli korra Paidesse asja.
Tuttavaid naabervallast ei ole (mõned olid, aga need on nüüd surnud) ja ühtegi maakondlikku vaatamisväärsust peale Vargamäe ka nagu meelde ei tule.
Mis tähendab, et plaani A - palun nimetage tore inimene naabervallast, ähvardab asendumine plaaniga B - palun nimetage Järvamaal mõni tore koht või plaaniga C - palun rääkige siis lihtsalt niisama midagi...

Tormist

Nädalavahetusel käisime Karliga metsas tormi vaatamas, matk jäi üldiselt plaanitust palju lühemaks peale seda, kui laps lasi liugu jääl ühe lombi põhjas ja siis polnud enam vahet, kas ta mängib Hiiumaa praami või jõe ületamist.
Suuremat tormi metsas polnud, ainult kahises natuke ja siis me leidsime veel toreda ülalt sõlme läinud puu.



Täna vaatasin Karliga natuke ühte rootslaste Pipi-filmi, kus Tommy ja Annika koos Pipiga kodust põgenevad. Kui ilm läheb õhtu eel pilve ja jahedaks, ütleb Tommy teraselt: "Kui lapsed raamatutes põgenevad kodust, siis on ilm alati ilus!"

See võiks olla kasvatuslik film, kui hetke pärast ei sõidaks Pipi tünniga järsakust jõkke, rõõmus laul suul. Või on sellel niisugune moraal, et sama asja prooviv laps ütleb hiljem: "Hmm, raamatutes tuleb see alati välja..."

Ooperifantoom kiusab Tuhkatriinut

Eile võis SL Õhtulehest lugeda vanurist, kes jäi Estonia teatris pärast Tuhkatriinu etendust kemmergusse kinni. Istus seal pimedas mingi 20 tundi, mis on täiega masendav.
Septembris käisime Merepiiluga sama asja vaatamas, vetsu kinni ei jäänud, aga meie selja taga hakkas keset etendust üks soomlane äkki oksendama, see oli ka pärsi vastik.
Ära ka ei läinud, küüris ennast seal meie selja taga krabinal ja haises mis kole. Pärast ei saanud ma enne rahu, kui kirjutasin teatri pressipealikule, kes mõne aja pärast teada andis, et tegu polnud end oimetuks joonud põhjanaabriga - sel naisel olevat lihtsalt halb hakanud, mingi haigushoog bla-bla.
Nojah. Eks juhtuda võib kõike. Aga kui halb hakkab, siis taevas hoia, ei ole vaja ju enam seal ühe koha peal edasi istuda ja teiste inimeste elu rikkuda, hoopis kavalam oleks saalist välja minna.
Nüüd ma leian muidugi, et vaesel vanuril käis käsi veelgi kehvemini, isegi kui tal olnuks mobiiltelefon, siis seal keldris polnud ka raasugi levi.
Ilmselt on selle Tuhkatriinu-etendusega midagi ikka lahti, aga vähemalt võib arvata, et edaspidi uurivad koristajad tualettides eraldi isegi kõik pottide tagused läbi. Ja nad ei aima, et ooperifantoomil on juba uued ja veel jubedamad plaanid peas liikumas.
Ma arvan, et ta lihtsalt ei salli Tuhkatriinut.

Aasta uudisfoto

Siin see on - foto, mis liigitus arutlusel uudisfotoks kuna sipelgas vehkis sisse tüki juustust, mille piimapäeva külastajad hääletasid hiljem parimaks. Mina pakkusin küll, et tegu võiks olla pigem loomapildiga. Aga ma ei vaidle.
Olgu siis peale tegu aasta sensatsiooniga: sipelgas varastas piimapäevaliste juustu!!!

Filmiuudis

Täna avastasin videolaenutusest mööda minnes, et DVD-l on välja tulnud vana hea komöödia "Neli pulma ja üks matus".

Laenutasin selle jalamaid, see on üks hea film, kuigi seal on muidugi ka tüütuid kohti nagu komöödiates ikka.

Aga näiteks koht, kus õde Scarlett laualab kirikus täiel häälel laululehelt, meeldib mulle väga. Ja ka see pedepaar on armas ja eriti see luuletus, mis matustel ette loetakse, see on mu armastus esimesest korrast, kui seda filmi nägin ja üldse kogu asja nael. Heas filmis peab olema detaile. Ja dialooge:

- Tahaks kellegi pulmi, kes mulle tõesti meeldib!

- Ära minu otsa vaata, ma olen juba peaaegu kõigi kätt palunud!

- Mitte minu!

- Tõesti või? ... Ou, Scarlett, kas sulle meeldiks...?

- Ei tänan, aga kena, et küsisid.

Õhtune tsitaat

Ma kandsin oma kadunud isa mantlit ja see oli mulle suur. Püksid olid mulle liiga pikad ja mansetid ulatusid üle kingade. Tegelikult oli nii isegi parem, sest mul olid eri värvi sokid jalas ja kingad kah lääpa tallatud. Juuksureid ma vihkasin ja nii lõikasin ma ise oma juukseid, kui seda ei teinud mõni naine. Mulle ei meeldinud habet ajada, aga pikk habe ei istunud mulle kah , nii kärpisin ma oma habet paari-kolme nädala takka kääridega ise. Nägemine oli mul vilets, aga mulle ei meeldinud prille kanda, kasutasin prille ainult lugemisel. Hambad olid mul omad, aga ega neid eriti palju järel polnud. Mu nina ja nägu olid joomisest punased ja mu silmad ei kannatanud eredat valgust, sellepärast kissitasin pidevalt silmi. Mind kiputi igal pool kaabakaks pidama.