Täna avastasin videolaenutusest mööda minnes, et DVD-l on välja tulnud vana hea komöödia "Neli pulma ja üks matus".
Laenutasin selle jalamaid, see on üks hea film, kuigi seal on muidugi ka tüütuid kohti nagu komöödiates ikka.
Aga näiteks koht, kus õde Scarlett laualab kirikus täiel häälel laululehelt, meeldib mulle väga. Ja ka see pedepaar on armas ja eriti see luuletus, mis matustel ette loetakse, see on mu armastus esimesest korrast, kui seda filmi nägin ja üldse kogu asja nael. Heas filmis peab olema detaile. Ja dialooge:
- Tahaks kellegi pulmi, kes mulle tõesti meeldib!
- Ära minu otsa vaata, ma olen juba peaaegu kõigi kätt palunud!
- Mitte minu!
- Tõesti või? ... Ou, Scarlett, kas sulle meeldiks...?
- Ei tänan, aga kena, et küsisid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar