Lugesin Hiiu Lehest lugeja kirja, kes kaebas, et läks elektripoodi, ootas 15 minutit, aga teenindaja muudkui rääkis telefoniga ega lõpetanudki ning inimene läks vihaselt minema.
Sama teenindaja vastas lehes, et raha pole, et rohkem inimesi tööle võtta ja see oli ka töökõne ja klient käitugu nagu kuningas, et vastavat kohtlemist saada.
Ma kohe vihastasin selle peale!
Teenindaja ometi nägi, et inimene ootab! Ei oleks olnud raske kõne hetkeks katkestada ja paluda oodata ja pakkuda istet! Ja halloo - mis ajast kannatlik passimine kuninglikkust tähendab?
Sellepärast tal ongi väike käive ja raha napib.
Meie müüjatele makstakse mingisugust palka ja meie saame mingisugust teenindust.
Introvertne rahvus ei suuda teenindada rõõmsameelselt, avatult ja leidlikult. Ei saa, kuidagi ei saa!
Minu kodupoes leidub lahke ja rõõmsameelne müüja ja see osutus nii suureks imeasjaks, et õnnest joobunud kliendid tegid talle FBs grupi ja korjasid hunniku raha jõuluüllatuseks!
Aga oh kui tihti ma lähen kassast läbi ilma ühegi sõnata. Kassatädi ei tõsta mulle isegi pilku.
Ma ei usu, et see kõik tuleb ainult pisikesest palgast.
See on pime ja hirmus orjaöö kuskil teadvuses, mis kulmineerub talvise pimeduse ajal!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar