Olen Hiiumaal. Siin sajab lund ja tuiskab. Ilm on hall. Vedasin kohale poole Johannese nurgadiivanist, terve ei mahtunud autosse ja pikutan nüüd sellel. Klassikaraadiost tuleb juba mitmendat tundi otseülekanne Wagneri "Tristanist ja Isoldest".
Käib kolmas vaatus, kõik lõppeb muidugi halvasti ja ega seda saagi imeks panna.
Seinal ja laelambil ripub veel jõuluehteid.
Tuisk on muutunud tugevamaks ja mulle meenub vägisi film, mille peamiseks läbivaks jooneks oli laul kümnest väiksest neegrist.