Loen nii kiiresti, kui jõuan. Täna sain veel kolm raamatut juurde, kaks hankis lahke raamatukogutädi, ühe leidsin Raamatukoist - sain sealt lõpuks endale Ed Bornhöhe "Reisikirjad", mis näis olevat lausa maa pealt kadunud. Isegi Raamatukoi rahvas ütles varem, et on suht lootusetu seda saada (sihuke roheline raamat, mis seisab tavaliselt tolmununa vanemate inimeste vanamoelises sektsioonis ning mida nad kunagi ei loe).
Leidsin kahjutundega, et Istanbul Bornhöhele ei meeldinud. Tänavad olid kitsad ja sopased, hais vastik ja toitu valmistati hirmsates tingimustes. Saunaosa oli ta ilma ühegi viiteta Vilde pealt maha vehkinud, viidates talle kui "kellelegi reisumehele".
Teisel teemal - täna ilmus Youtube Eesti ratturite video. Minu meelest on kohutav olla olukorras, kus oled pannud muretsema kõik lähedased ning paistab, et asjad liiguvad selles suunas, et oled neile kõigile suurt koormat kaela toomas.
Ja ometi algas kõik nii kenasti - kergelt ekstreemne reis heade sõpradega näiliselt turvaliselt - kes võiks proovida midagi 7 noore ja tugeva mehe vastu?
Mis näitab et hea on kõik läbi mõelda ja teha korralikud plaanid, kuid õnne on ka vaja.
Aga mõned Vaikse Nädala teemalised pildid veel:
Via Dolorosa - palverändurite üks tipp-sihtkoht Jeruusalemmas. Harva läheb mööda päev, mil puust ristiga seltskond seda läbi ei käi. Lisaks veel sajad inimesed, brošüür näpus sama teed ummistamas, kõrvus kauplejate hõiked, kes pakkuvad hingehinnaga kõiksugu pahna.
Siia olevat väsinud Jeesus käega toetanud ning kivisse jäi lohk, kuhu miljonid nüüd omakorda kätt topivad.
Siin Jeesus komistas ja kukkus. 
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar