teisipäev, 11. jaanuar 2011

Mul läks suhkru-isu üle

Ostsin mingil ajal pruuni roosuhkrut, ei teagi, miks. Lihtsalt. Meil suhkrut muidu ei lähe, aga seda pruuni panen isegi natuke teesse.
Hakkasin lapse küsimise peale asja uurima ning leidsin, et see on lihtsalt selline suhkur, mis on puhastamata ning kus on säilinud vitamiinid, mineraalid ja kiudained.

Seevastu valge suhkru kohta leidsin järgmise teksti:

Et saada valget granuleeritud suhkrut - selleks on tööstuslikus tootmises leiutatud pikk etapp. Esmalt pressitakse peenestatud suhkruroost või suhkrupeedist mahl, mis seejärel puhastatakse kustutamata lubjaga ja filtreeritakse mitmeid kordi.
Saadud vedelik, milles on sahharoosi kuni 20%, aurutatakse siirupitaoliseks ning muudetakse väävlishappe kaasabil massiks, milles on sahharoosi umbes 85%. Vahepeal pleegitatakse pruuni värvi toorsuhkrut vääveldioksiidiga, puhastatakse süsihappegaasi või fosforhappega, tsentrifuugitakse, töödeldakse vaakumiga ja kuivatatakse ning saadaksegi valge kristalne magus toiduaine – rafineeritud peensuhkur sahharoosisisaldusega üle 99%.


Allikas SIIN.

Mul kadus viimnegi soov panna suhu terake valget suhkrut, ostke seda pealegi kokku, kui soovite.

Muide, juurde tasuks lugeda Oskar Lutsu väga head juttu, mille pealkiri võiski olla "Suhkur" või siis midagi muud säärast.

Kommentaare ei ole: