reede, 21. jaanuar 2011

Et mis selle pirnipuu-lisandiga* telefoniga siis seekord juhtus

Läksime Vahemere pealekäimisel jalutama, sest ilm oli kummaliselt ilus, päike paistis ja puha. Kõndisime Kalana sadamast mööda rannajoont muudkui edasi kuni nende sõjaväerajatisteni. Muide, see vana vaatlusputka (seal oli enne vaatetorn ka), kuhu üks mees kunagi endale elamise ehitas, on jälle tühi. Ta on läinud ära koos ahju ja aknaga, aga see selleks.
Ristna poole jääva lainemurru juures istus ühel kivil kotkas, aga oli nii kaugel, et pildile ei jäänud, ähmast kujutist võin muidugi näidata. No vot ja sealt radarimäe juurest tulime mööda teed ja seajälgi ringiga tagasi.

Telefoni kaotasin juba tee peal olles ilmselt ära siis, kui fotokat kotti panin, aga seda ma muidugi ei teadnud.
Läksime õhtul pimedas igaksjuhuks sadamasse luurama, sain seal teha mõned uhked pildid ja muidu oli ka mõnus, kahjuks teistel varbad külmetasid ja eriti tähti vaadata ei saanud.

See oli siis laupäev, külma oli -15 ja öösel algas tuisk, mis esmaspäevaks lõppes vihmaga.
Esmaspäeval aku ikka pidas veel ja siis tuli mulle pähe lasta seda positsioneerida, mida pidi tegema meie ärikliendihaldur, sest number on firma nimel.

Positsioneering näitas, et telefon on kuskil võsas Kalana sadama lähedal. Peatoimetaja teadis, kes seal elab, nii-et helistasin sellele härrale ja palusin, et ta teel jalutaks. Ta oli rõõmsalt nõus ja pärast kaht kilomeetrit leidiski telefoni üles. Õnneks ta leidis selle enne, kui kliendihaldur mulle ütles, et eksimus võib olla 2,5 - 3 km, oleks ma seda enne teadnud, tea, kas oleks julenudki seda meest kõndima saata.

Ja edasi viis härra telefoni Hiiumaa Selveri infopunkti ja peatoimetaja naine tõi selle sealt ära ja suunas ikka veel töötava mobla kõned lapse numbrile ümber. Ise ütles kommentaariks veel: "Lihtne!"

Laps aga ütles siis, kui seda kõike kuulis: "Ma teadsin kohe, et kõik läheb hästi! Meil läheb ju lõpuks alati kõik hästi!"

Oh, oleks see nii!

-----
*Mõtlev pirnipuu - äärmiselt haruldane puuliik, millest tehtud asjad käivad ise omanikul järel ning läbivad selle nimel ka dimensioone, mis meie maailmas pole tuntud.

Vt ka Terry Pratchett, Rincewind ja lugu-sellest-kuidas-ma-telefoni-Iisraelis-kaotasin-ja-see-mulle-Eestisse-järele-saadeti.

Kommentaare ei ole: