reede, 5. november 2010

Läbimurre

Eile saime digipöördest üle - ostsin lõpuks digiboksi.
Laps istus diivanil ja vaatas kõiki saateid, mis tulid. Hommikul tormas multikaid vaatama nagu mõni titt.
Mul on hea meel, et ta rõõmus on ja kahju on ka, sest telekas toob mingi sellise oma välja tuppa, mis mõnusa suhtluse ära tapab.
Oli ilus aeg see neli kuud, kui telekalt sai ainult tolmu pühkida, igatsen seda juba nüüd tagasi.
Hea on siiski see, et nüüd saab hakata vaatama laupäeviti ETV2-st unustatud filme, neid nõuka-aegseid.

Kommentaare ei ole: