Eilne päev algas sõiduga Jüri Vilmsi mälestuskivi juurde. Tuul lõikas, lumi oli külm nagu alati ja kohal olid ainult ja ainult need, kes pidid. Põlema pandi kaks küünalt, asetati kaks lillekorvi ja ERRi korrespondent tegi lõigu AKsse.
Siis tuli päev ise, ma ei mäleta täpselt, mida ma tegin, aga õhtul kl 18 olin juba Pilistveres tulešõul. Ja ma ütlen, see hommikune külmetamine polnud midagi. Reumahoost vaevu toibunud selg sai täiega kabelimatsu. Soojemaks läks alles siis, kui põhk põlema pandi ja leek üle süütajate peade lahvatas.
Olin siiski külmast kange, kui pulk, kui koju sain. Ma ütlen, need lõbusad reportaažid on alati kõige hullemad. Uskuge mind ja ärge püüdke seda kodus järele teha.
Peale AK reporteri filmis Vilmsi kivi juures ka maavanema nõunik, kelle tehtud klipilt võite mind vilksamisi näha külmast krampunult passimas: http://www.youtube.com/watch?v=QuVB9V4uH6Y
2 kommentaari:
Andrus aga on palju kuulsam, pildistab ja tolgendab ja näha on kui kramplikud pildid need on. Sina näed välja nagu Jüri Vilmsi leinav ämm.
no!
Postita kommentaar