Rootsi

Rootsi linnud.

Käisin Stockholmis. Enne küsisin Andrylt, et kuhu seal joosta, kui peab kohe jälle ära minema.
Noh, sinna, kuhu ta soovitas, ma seekord ei jõudnud.
Aga Tom ja Merepiilu vedasid meid Vennaga mingi aimduse ajel Vasa muuseumisse ja max punktid neile selle eest.
Kuigi... Merepiilu sai midagi närvivapustuse laadset, kui avastas, et esimese poole tunni jooksul olime me vaadanud ära laeva tutvustava filmi ning seega ikka veel peaaegu sissekäigu juures.
"Siis on teil ju kõik veel nägemata!" paristas ta turtsakalt. Siiani mõtlen - kas tema jõudis selle ajaga tõesti kõik läbi joosta? Aga tal on pikad jalad ja kõvasti võhma ja muuseumis kõigest seitse korrust.
Mulle meeldis Vasa väga. Kunagi lõikasin isegi Pioneerist välja jutu sellest, kuidas seda laeva ehitati ja kuidas ta siis kohe prauhh! põhja läks, enne kui lehvitajad olid kai pealt kojugi saanud.

Muuseum on väga õhurikas, laeva ümber on midagi eritasandiliste rõdude moodi ja põnevad väljapanekud asjadest, mis sealt mudast kõik on välja toodud.

Kuningaloss.

Ja inimeste hääled hajuvad seal ära, nii et kõik on vaikne ja hubane.
Käid, õigemini tuiad, on hämar ja rahulik ning nurgatagustes on põnevad väljapanekud tuukrikellast ja luukeredest.
Olime seal umbes neli tundi ja võin iga kell tagasi minna, sest osa asju jäi vaatamata.
Kui te küsite, kas me ikka käisime seal kuulsal kaubatänaval ja kuningalossis, siis jah, seda me tegime, õnneks läks sellega ruttu, sest kaubatänav oli tüüpiline kaubatänav ja kuningaloss suur kole majamürakas.
Lisaks pressisime end ka mingisse kitsasse tänavasse, kus kaks inimest kõrvuti käima ei mahu.
Üldiselt - polnud viga. Minu meelest on see Rootsi, mis laeva aknast paistis ka kena koht. Kõik puha väikseid Soolavarese-saari täis ja nii puhtad nagu pühitaks igal hommikul saartelt tolmu.
Ma arvan, et seda nad tegelikult teevadki.

Laev.