Sain valmis külaloo, mis on nii pikk, et pikem enam ei saagi olla. Kergenduse ja rõõmu asemel tunnen pigem muret, et kuidas see asi nüüd ikka välja tuli. Vastupidiselt mitmetele nimekatele isikutele olid mul oma pikkloo tarbeks ju vaid loetud päevad. Isiklik kasu on see, et tean nüüd suurepäraseid rattamatka teid, kuhu saab minna muidugi alles siis, kui teed tahenevad ja pori pisut alla vajub.
Seni, seltsimehed unetud, kiirustagem aga rappa, mida katab tugev jää ja kus kasvavad maitsvad jõhvikad.