neljapäev, 1. juuni 2017

Eksameid tehakse

Laps läks täna tegema eesti keele eksamit. Minu meelest kuidagi väga tšillilt, vähemalt võrreldes sellega, kuidas nö minu ajal seda tehti. Siis oli tohutu pinge, harjutamine, eksamipäevaks pandi valge pluus ja üleüldse oli tohutult elevust.

Nüüd pakkusin, et pangu ka viisakam särk, aga laps pööritas silmi, et pikkade varrukatega ei tohi, on isegi keelatud, sest selliselt riietatud lapsed võivad tegeleda spikerdamisega.

Mul jäi mulje, et spikerdamisest on neile üldse rohkem räägitud, kui grammatikast ja muust tühjast-tähjast. Noh muidugi, eesti keel on lapsel ka selline aine, kust ta läbi ei kuku ja väga head hinnet arvatavasti ka ei saa, nii-et ma loobusin ka katsest õhkkonda närvilisemaks muuta.

Viimati üritas laps parandada hinnet füüsikas, mis tuli oodatust kehvem. Õpetaja arvas, et pole eriti mõtet, et aastahinnet see ei muudaks ja lisas siis: "Ja üldse. Sul on hea süda ... see viib sind elus nagunii palju kaugemale, kui see füüsika hinne..."

Laps oli hämmingus, sest see õpetaja pole väljaspool tunnis vastamist temaga aastate jooksul ühtki sõna vahetanud. Samuti oli tal kahju, sest füüsika talle meeldib. Rattasõidul kehtivad ju ka füüsikareeglid.

Ühesõnaga. Põhikool hakkab lõppema, mis on huvitav, kui mõelda, et alles see laps üldse esimesse klassi ju läks. Aga see selleks. Ka teised käivad koolis ja mitte sellepärast, et peab, mõnele meeldib.

Sõber Vahemeri kaitses ära selle töö, mille pärast ta jaanuaris kuu aega Türgis külmetas ja inimesi küsitles, sai A ja saab peagi kätte paberi, mis tõestab, et on nüüd magister ja puha. Lootkem, et see pole redeli viimane aste ja saab veel temaga edaspidi uhkeldada.



Kommentaare ei ole: