Hakkasin käima lastevanemate koolitusel. Kord nädalas a kolm tundi.

Esiteks on jube piin nii kaua paigal istuda, teiseks ei ole see eriti huvitav, sest hirmus palju aega läheb lihtsalt ära sellele, et kõigilt küsitakse, kuidas neil on läinud või mida nad üleüldse arvavad. Eile tegime testi, mis pidi näitama, milline segu keegi on melanhoolikust, koleerikust, sangviinikust ja flegmaatikust.

 Võtsin testi kaasa ja tegime selle ka lapsele. Ta sai kõigis omadustes võrdselt punkte va flegmaatik.

 Aga muidu juhtus eilsel koosolekul siiski üks huvitav asi ka - üks ema, kes rähkles sülle roniva lapsega, pillas kaustiku vahelt välja sajase ja viiesajase kupüüri. Laps trampis neil kenasti otsas, kuni ema tähelepanu rahale juhiti. Siis korjas ta need üles, kärtsutas kokku nagu taskuräti ja surus tagataskusse.

 Mul oli raske sellelt pilku saada juba seepärast, et mul pole veel olnud juhust 500st üldse päriselus näha, veel vähem taskusse pressida.

 Viimsi ikkagi.