Hommikune viperus, kui seda nii nimetada, oli siis järgmine.
Sombusel, isegi vihmasel hommikul oli mul hiigelsuur tass kohvi jaoks, pehme ja suur tekk, veel pehmem voodi ja mõned padjad ning tore raamat. No ja nohu muidugi ka. Nii et kui ma oma hiiglaslikku tekki pesaks mässisin, kukkus sellesse suurde kohvitassi mu taskurätik. Ee... oluliselt kasutatud.
Seda ma nimetan hommikuseks viperduseks.
Loetud tunnid hiljem läksin väikelinna kaubamajja ja soetasin mõned olulised pesuesemed. Säästuaeg väljendus ses kaubamajas nii, et mu riidetükid ja moosilehter pakiti siuhti kokku mingisse teksapükste ümbriskilesse.
See hämmastas mind, kuid ... eks pakkinud Kalle Blomkvist ju oma isa vürtspoes ka heeringaid ajalehe sisse. Et siis taaskasutagem. (Kohvi ma võtsin priiskavalt siiski uue.)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar